taipab." Mured uputas mees alkoholipudelisse ning joobes peaga ta ka õnnetult külmus surnuks. 3. Vilde kujutas mõisnikku ebameeldiva isiksusena, kes on oma elus läbi põrunud, kes ainult käib ja kirub ning meenutab ainult kunagisi häid aegu. Mõisnik oli minnalaskja, vireleja ja raskustes. Muidugi elasid nad siiski paremini, kui talupojad. 4. Jah, Kremer oli degenereerunud amoraalne mõisnik. Tugevalt moraalivastane oli kindlasti tema ettepanek Tõnule. Eks ta sai sellest ise ka aru, aga kuna ta oli degenereerunud, siis võiski temalt sellist ettepanekut loota. Tema elukoht, tema ise ning tema teod olid kõik allakäinud. Moraalitud. 5. 19. sajandi lõpus võis Kremeri ja Prillupi tehing olla täiesti normaalne. Tollel ajal oli täiesti tavaline, kui mõisnikud käisid naiste juures neid vägistamas, rääkida ei julgenud sellest küll keegi
olema keskpärane.(Henry) Armastame meie, naised, kõrvadega, nagu teie, mehed, armastate silmadega, kui te üldse kunagi armastate.(Hertsoginna) Iga armulugu elab kordamisest ja kordamine muudab iha kunstiks.(Henry) Pealiskaudsed armastused elavad edasi. Suured armastused ja mured hävivad nende eneste külluse tõttu. Ainus kohutav asi siin ilmas on tüdimus.(Keegi vanem mees) Naine flirdib kellega tahes, seni kui leidub pealtvaatajaid.(Harry) Igasuguse skandaali aluseks on alati mingi moraalivastane veendumus.(Henry) Iga kuritegu on labane, just nagu iga labasus on kuritegu.(Harry)(lk 165) Iga asi muutub lõpuks naudinguks, kui seda liiga sageli korrata.(Henry) Kui inimene käsitleb elu kunstiliselt, siis on tal ajud südames.(Henry) Asi, milles inimene absoluutselt kindel on, pole kunagi tõsi.(Harry) Elu üle ei valitse ei tahe ega kavalus.(Harry) Elu on närvides, kudedes ja pikkamisi ülesehitatud rakkudes, kus mõte ennast peidab ja kus kirg oma ulmasid näeb.(Henry)
" Maagilis-müstilise joone lisab novellile üleloomulikud motiivid. Näiteks libahundid, nõid, loitsud ja Endriku kahtlemine reaalsuse ja unes nähtu vahel. 5. Novell on vastuoluline nii eetilisel kui ka moraalsel tasandil. Konflikt moraalsel tasandil tekkis Hundva ja Enriku vahel, näiteks uskus Endrik kaugete metsade taga olevatesse maadesse, kus päike särab ning kirikus õnnistatakse inimesi, kuid Hundva tegi maha ideid Jumala eksistensist. Enrikule paistis moraalivastane ka Hundva libahundiks olemine, tal oli raske uskuda, et tasa ja armsalt kummaline neiu, kelle ema tõrred olid täis liha ja salved täis vilja, võis libahunt olla. Novellis on tihti momente, kus rikkad võtavad vaestelt, et rikastuda veelgi. Lisaks toimus Enrikus endas pidev võitlus hoides tagasi oma soovi kõik tülgastavad ja ärritavad mõtted teda ümbritsevast ühiskonnast valjult kuuldavale tuua. Vastuoliline oli ka
iseloomulikuks tunnuseks, kuna see sisaldas püüet luua midagi uutja löövat, midagi täiesti teistsugust ja erilist, püüet kiireks ja kvaliteetseks progressiks. Moodsa kunsti peamiseks iseloomujooneks on loobumine looduslähedusest, töödega antakse edasi emotsioone ja meeleolusid, enam pole maali ilu, vaid maali idee, tema salapärasus. Maalidel kasutatakse täiesti rabavaid värvikooslusi ja kujutatakse enneolematuid kujundeid, tegevusi, esemeid, mis varem oli olnud täielikult moraalivastane. Kunstnikud võtsid kasutusele uusi materjale ja väljendusvahendeid, et püüda ühiskonna tähelepanu ja rõhutada oma isikupära. Kahjuks aga kaotab aga moodsas kunstis oma tähenduse ajaloomaal, leidub vaid üksikuid töid. 6.1 Hispaania kodusõda ja Guernica pommitamine 1936. aastal puhkenud Hispaania kodusõjas nähakse tihti Euroopa küpsenud fašismi ja kommunismi konflikti ilmingut, samas aga peituvad kodusõja juurde ka Hispaania ühiskonnas ja selle ajaloos. 1936