Igal individuaalil eksisteerivad inimõigused, mille alla kuulub õigus elule, vabadusele, turvalisusele. Samuti seisab inimõiguste deklaratsioonis (ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon, 1948), et kõik inimesed on oma õigustes võrdsed ning pole kedagi, kelle õigused loevad rohkem või vähem. Inimsusevastased kuriteod nagu genotsiid, piinamine ja inimestelt vabaduse võtmine on deklaratsiooniga otseses vastuolus ning selle, ja ka inimliku moraalitunnetuse tõttu, jõuan järeldusele, et inimsusevastastele kuritegudele ei saa mitte mingil juhul leida õigustust.
teisitimõtlejate ning katoliku kiriku vahel, püüd kaotada indulgentside müümine või kaubandusele tuginev majanduslik tõus. Humanism või inimlikkus, mis allub psühholoogilistele isikuomadustele meelekindlus, iseseisvus, omakasupüüdlikkus, ärgitab inimest millegi uue loomisele (või hävitamisele), näiteks katolikust monarhist suundumine üha enam kapitalistliku majandusmudeli suunas või renessansiliku maailmavaate kujunemine humanistliku ja moraalitunnetuse abil (või vastupidi). Humanism oli täielikult vastu kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale ning selle ideoloogia maailmavaate keskpunktis oli inimene mitte Jumal. Kõiges leidub veidikenegi inimlikkust ja seetõttu oli ka humanism seotud renessanssiga, mis viis küll tagasi antiikkultuuri juurde, kuid mitte ilma inimesteta, kelle mõttemaailm ja tahtmine kogu aeg midagu uut luau, seda soodustas. Kokkuvõtteks võib öelda, et olenemata 2-3 sajandist,
Sellega edasi peaks tegelema juba valdkonnad kõlbluse ja seaduste vallas. Kui teatud indiviidi teod on ühiskonnale vastuvõetamatud siis peaks ühiskond neid suutma ka maha suruda ning karistama. Samamoodi ennetavalt ka suunama ja teguviisi moraalsel tasemel kujundama. Kujundada indiviidi juba varajasest east- üldjuhtudel võtab inimene omaks ühiskonnas levivad mõistuspärased käitumised. Kuigi erandlikult võib inimene omaks võtta ka käitumise hälbed ja moraalitunnetuse anomaaliad. Näiteks kui inimene on kahjulik enda tegudega pikemas perspektiivis ka lähedastele ja ühiskonnale, siis on see samuti moraalselt taunitav. Mill sõnastas "sotsiaalsete õiguste" teooriat kui iga üksikisiku absoluutseks sotsiaalseks õiguseks nõuda, et teised käituks samamoodi nagu tema. Kui teine kaldub tema poolt õigeks peetavaks käitumisest kõrvale, siis on alust arvata, et rikutakse sotsiaalseid õigusi.
annaabi.ee 
