individuaalsest valikust Mõned moraalirelativistid väidavad, et inimeste üle tohib kohut mõista ainult lähtudes nende enda ühiskonna kommetest. moraalirelativistid väidavad, et kuna moraalikoodeksid on eri ühiskondades erinevad, siis saab ühiskondade vaheliselt moraaliasjade üle otsustada üksnes lähtudes "ühiselt pinnalt". Seda suunda nimetatakse kultuurirelativismiks. Relativism sallib teisi kultuure. Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri nad sünnivad. Väärtused kujunevad sõltuvalt ajaloost ja ümbrusest, individuaalsest ja sotsiaalsest kogemusest. Teise kultuuri sündinuna peaks inimene õigeks hoopis teistsuguseid seisukohti. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali. Iga otsustus ühiskonna kui terviku poolt on kehtetu: indiviidide üle mõistetakse kohut nende enda ühiskonna standardite alusel; ühiskondadel endil ei ole laiemat konteksti.. See on
Erinevuse tees (mitmekesisuse tees): Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri moraalselt õigeks peetav erineb produkt. ühiskonniti. Ühegi ühiskonna moraal pole universaalne. = kultuurirelativism Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri Erinevatel kultuuridel on nad sünnivad. Väärtused kujunevad erinevad tavad ja sõltuvalt ajaloost ja ümbrusest,
See, kas teatud teguviis on indiviidi jaoks õige või mitte, sõltub ühiskonnast, kuhu indiviid kuulub, või on relatiivne selle ühiskonna suhtes. Normatiivne tees: on hea, kui igal kultuuril on oma moraal, teised ei tohi sellesse sekkuda. Mitmekesisuse tees: erinevatel kultuuridel on erinevad kombed ja tavad, erinevad arusaamad sellest, mis on õige, mis vale kultuurirelativism. Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja vastavalt sellele ühiskonnale, kus nad sündisid ja üles kasvasid. Järelikult pole olemas kultuuriühest moraali. 24. Mis räägib eetilise relativismi kasuks, mis selle vastu? Kasuks: Relativism sallib teisi kultuure. Sallivust ehk tolerantsust ennast peetakse positiivseks väärtuseks. Relativismi normatiivne tees: on hea, kui igal kultuuril on oma moraal, teised ei tohi sellesse sekkuda. Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste
Moraali puhul ei ole olemas objektiivset tõde. Tõde ja vale on vaid arvamus, mis erineb kultuuriti. Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe. Relativismi teesid: · Erinevuse e mitmekesisuse tees: moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. Ühegi ühiskonna moraal pole universaalne = kultuurirelativism · Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri nad sünnivad. Teise kultuuri sündinuna oleksid inimesel hoopis teised seisukohad. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali. Tolerantsuse paradoks: · Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt. · Tolerantsuse järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused
Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe. Relativismi teesid I Erinevuse tees (mitmekesisuse tees): moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. Ühegi ühiskonna moraal pole universaalne. = kultuurirelativism Erinevatel kultuuridel on erinevad tavad ja kombed, kokkuvõttes erinevad arusaamad sellest, mis on õige või vale. Relativismi teesid II Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri nad sünnivad. Väärtused kujunevad sõltuvalt ajaloost ja ümbrusest, individuaalsest ja sotsiaalsest kogemusest. Teise kultuuri sündinuna peaks inimene õigeks hoopis teistsuguseid seisukohti. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali. Eetiline relativist väidab: · See, kas mingit tegu pidada moraalselt õigeks või valeks, sõltub kultuurist.
annaabi.ee 
