juba aegunud. Põhiseadus on koht, kust väärtusi otsida, kuid sellega ei või üle pingutada. 2) Väärtused kehtivad üldiselt/objektiivselt See tähendab seda, et nad ei kujuta väärtust mitte üksikule, vaid nad peavad oma olemusest lähtuvalt tooma rahuldust kõigile. Väärtused peavad tooma rahulolu võimalikult paljudele. Väärtuse objektiivsuse nende üldise kehtivuse mõttes tagab moraalinormistik, mida kehtiv õigus peab alati arvestama. Õigus peab olema eetiline miinimum. Väärtused ise on hierarhias ja neil on nö erinev järk. Väärtuste eelistatavus mõnes küsimuses sõltub konkreetsetest asjaoludest. Ja ei ole välistatud, et kõrgemajärguline peab taanduma siis madalamajärgulise eest, kui seda nõuab elu vajadus. Sellele viimasele on ka Riigikohus kunagi tuginenud (taluseadus). 3) Väärtused on aegumatud Aegumatud väärtused peaksidki oma koha leidma õigusnormides
samuti Se tõlgendamisele. Tänapäevane jur. otsustus peab olema väärtusotsustus. vaja on valitsevat ettekujust väärtushinnangutest – neid võib leida põhiSest. Väärtused ei ole mitte ainult meie teadvusega seotud, vaid nad on „objektiivsed“ üldise kehtivuse mõttes. See tähendab seda, et nad ei kujuta väärtust mitte üksikule, vaid nad peavad oma olemusest lähtuvalt tooma rahuldust kõigile. Siit tuleneb moraalinormistik, mida objektiivne Õ peab arvestama ja millele Õ peab olema ka suunatud. Väärtused peavad olema aegumatud, mis manifesteeruvad Õnormides (nt PS põhiÕte kataloog). ja nii konstrueerib läbi Õe ka õiglusnormide kogum. Kehtiva Õe immanentne osa on Õeetilised printsiibid. Valitseva eetilise seisukohaga vastuolus olev norm ei saa kehtiv olla. III. 1.2 Normi sisu ja reaalne str. Väärtusjurisprudentsi jaoks ei ole norm kunagi valmis ja rakendatav. Ses sisalduv norm vajab selgitamist ja
Seega ei vasta põhiseaduses olevad väärtused täielikult tegelikkusele – pidevalt tuleb küsida, kas mingi väärtus on endiselt kehtiv või juba aegunud. Põhiseadus on koht, kust väärtusi otsida, kuid sellega ei või üle pingutada. 2) Väärtused kehtivad üldiselt/objektiivselt (E. Hubmann). See tähendab seda, et nad ei kujuta väärtust mitte üksikule, vaid nad peavad oma olemusest lähtuvalt tooma rahuldust kõigile. Siit konstrueerub tema arvates moraalinormistik, mida objektiivne õigus peab arvestama ja millele õigus peab olema ka suunatud. Just nii konstrueerubki inimese loomusele vastav õigus – loomuõigus. Samas on väärtused teatud hierarhias, neil on „erinev järk“. Väärtuste eelistatavus sõltub konkreetsetest asjaoludest ja nii peab kõrgemajärguline väärtus taanduma madalamajärgulise ees, kui seda nõuab eluvajadus. Õigusesse tuleb sisendada eetiline miinimum.
annaabi.ee 
