Kuulsaks sai ta oma esimese filosoofilise esseega "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750). Enda ideestiku radikaalsust tõendas ka tema järgnev essee "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest" (1754), tuues kaasa võimude teravdatud tähelepanu tema suhtes ning sundides Rousseaud vahetama pidevalt elupaika. "Kiri d'Alambert'ile" (1758), milles ta ründas kaasaegse teatri moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire'iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761). Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat "Émile ehk kasvatusest" (1762) määrati võimude poolt põletamisele ja "Ühiskondlik leping"(1762) tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta
Seetõttu pääses ta Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi. Kuulsaks sai ta oma esimese filosoofilise esseega “Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid”. Enda ideestiku radikaalsust tõendas ka tema järgnev essee “Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest”, tuues kaasa võimude teravdatud tähelepanu tema suhtes ning sundides Rousseaud vahetama pidevalt elupaika. ”Kiri d’Alambert’ile” , milles ta ründas kaasaegse teatri moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire’iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan “Julie ehk uus Héloise”. Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat “Émile ehk kasvatusest” määrati võimude poolt põletamisele ja “Ühiskondlik leping” tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest
Kuulsaks sai ta oma esimese filosoofilise esseega "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750). Enda ideestiku radikaalsust tõendas ka tema järgnev essee "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest" (1754), tuues kaasa võimude teravdatud tähelepanu tema suhtes ning sundides Rousseaud vahetama pidevalt elupaika. "Kiri d'Alambert'ile" (1758), milles ta ründas kaasaegse teatri moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire'iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761). Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat "Émile ehk kasvatusest" (1762) määrati võimude poolt põletamisele ja "Ühiskondlik leping"(1762) tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas