pärisorjuse, privileegide, maksude ja kohtukorralduse osas olid liiga lahknevad. Komisjon saadeti laiali ja mingisugust parlamenti meenutavat rahvaesindust ei asutatud, kuid .Katariina oli loonud kujutluse endast kui valgustajast. Tegelikult Katariina II valitsusajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. 1767. aastal anti näiteks välja seadus, mille kohaselt mõisniku peale kaevanud pärisorja karistati sunnitööga. Katariina II suri 1796. aastal. Katariina II moraalilagedus ületas isegi Prantsuse õukonna oma. Juba Peeter III-ga abielus olles pidas Katariina armukesi, tal sündis ka abieluväline poeg. Pärast troonile tõusmist oli tal pidevalt mõni ametlik armuke, kelle ruumid paiknesid keisrinna magamistoa lähedal ja kelle sõnal oli kaalu riigi valitsemises. Enamasti pärinesid need õukonnas kõigile teada olevad soosikud vene kõrgaadlist (Sergei Saltõkov, Grigori Orlov), aga nende hulgas oli ka näiteks tulevane Poola kuningas
6.juunil 1523 valis Riigipäev Gustav Vasa Rootsi kuningaks. Reformatsioon Reformatsioon tõusis Rootsis päevakorda 1520. Aastatel. Luterluse ideid levitas Olaus Patri, kes oli õppinud ülikoolis Martin Lutheri juures, kuid naases enne, kui luterlik reformatsioon oli Saksamaal välja kujunenud. Seetõttu võis Rootsi protestantliku kiriku areng kulgeda mõneti eripäraselt. Nagu mujal, nii andis ka Rootsis katoliku kiriku ründamiseks käepärase võimaluse kirikumeeste moraalilagedus. Olaus Petri alustas reformatsiooni 1525.aastal abiellumisega. Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud. Riik kippus järjekindlalt kiriku varade kallale: Nõuti makse riigi või sõjaväe ülalpidamiseks või võeti laenuks väärisasju jne. Tõsiseid raskusi tekitasid ühisriiki loovale kuningale suhted peapiiskoppidega, kel olid sõjalised kaaskondlased. Olukorra lahendamiseks kutsuti kokku 1527.aastal Riigipäev, mis võttis vastu riikliku reformatsiooni põhidokumendid
sõlmitud kokkuleppe alusel pidi kuningas säilitama kiriku privileegid. Reformatsioon Rootsis Reformatsiooniprobleem tõusis esile 1520 aastatel kui luterluse ideid levitas Olaus Petri kes oli õppinud Martin Lutheri juures, kuid ei naasnud,0 koju enne kui luterlik reformatsioon oli Saksamaal välja kujunenud Rootsis andis katoliku kiriku ründamiseks käepärase võimaluse kirikumeeste moraalilagedus Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud Riik kippus järjekindlalt kiriku varade kallale Raskusi tekitasid kuningavõimule suhted piiskoppidega kel olid omad lossid ja sõjalised kaaskonnad Olukorra lahendamiseks võttis Riigipäev vasturiikliku reformatsiooni põhidokumendid .Poliitilisel alal otsustati et piiskoppide lossid lähevad kuningale. Piiskoppidel säilis kohtumõistmise õigus ainult vaimulikes asjades ja abieluküsimustes
kubermanguks, mis omakorda jagunesid maakondadeks. *kubermangude eesotsas seisid keisri määraud kubernerid ja viitsekubernerid, neile allus arvukas ametnikkond. *1785-loodi kõigis kubermangudes ja maakondades aadlike organisatsioonid aadlikogud eesotsas aadlipeameestega. *aadliprivileegide hulka kuulus õigus omada maad koos seal leiduvate mavaradega ja pärioriste talupoegadegi. *aadlid olid vabastatud maksudest, nende üle võisid kohut mõista inult aadlikud jne. *Katariina II moraalilagedus ületas isegi Prantsuse õukonna oma. * Tal oli palju armukesi ning tal sündis abieluväline poeg. *tema armukestel oli keisrinna magamistoa lähedal ruumid, kus nad olid ning neil oli sõna ka riigivalitsemise asjus. *Enamasti pärinesid need armukesed vene kõrgaadlitest, aga nende hulgas oli ka tulevane Poola kuningas. *Kõige kauem suutis ametliku soosiku positsiooni hoida vürst Grigori Potjomkin, kes kes kindlustas oma võimu sellega, et hoolitses ka keisrinna uute voodikaaslaste eest
annaabi.ee 
