Kangelased Elas kord meie maal kaks kangelast. Üks oli positiivne, teine negatiivne kangelane. Negatiivne kangelane vegeteeris oma aiamaal. Ta rassis aiamaal hommikust õhtuni kuni oli väga väsinud. Ta kasvatas seal tomateid, kurke ja lilli. Hiljem müüs turu peal maha. Saadud rahast elas õnnelikult edasi. Vahest käis negatiivne kangelane ka naabrinaise moraalikoodeksit rikkumas. Ennäe hunt oli mööda minemas ja nägi-alasti moraal ilma koodeksita vedelemas. Kahmas moraali lõugade vahele ja pani ajama. Õhtuti luges seda oma poegadele. Ja nii sai alguse hundimoraal. Positiivne kangelane elas ühiselamus. Ta oli kogu rajoonile hiilgavaks eeskujuks ja innustajaks. Haritud inimesena puhastas ta oma mõtteid negatiivsetest joontest, mis päeval külge jäänud. Hommikul enne tööleminekut aga karastas ta ennast pool tundi kinnise akna juures
Heeroldikepp 2 madu väänlevad ümber saua, sümboliseerib äikest ja Kuu faasi. Madudega põimitud sau, kreeka jumala Hermese ja tema paariku, roomlaste Mercuriuse atribuut sümboliseerib mediteerimist vastandjõudude vahel. On tõlgendatud ka homöopaatilise meditsiini märgina. Heeroldikepp on samuti kaubanduse sümbol. Liivakell aja ja selle paratamatu möödumise sümbol. Alfa seostatakse algusega; Ühenduses Jumalaga, kes olevat olnud alfa ja oomega algus ja ots. Kunagi oli ka ristiusu salamärk. Elu puu loomise universaalnesümbol; elu puu juured asuvad allilma vees, tüvi maises maailmas ja oksad taevas. Peetud teistesse maailmadesse jõudmise teeks. Enneagramm üheksa haruline täht, kristlus, vaimu üheksa kingitust. Graal Euroopa pärimustes püha objekt (enamasti karikas või kivi), mille imepärane vägi kingib elueliksiiri ja igavese nooruse; keskaegses kuningas Arthuri ja tema rüütlite legendis pajatati, et sellest karikast jõi K...
milleski süüdi ning kelle huvides see ei ole parim lahendus. 5. Kas inimese huvides on alati olla moraalne? Mis motiveerib teda moraalselt toimima? Üldiselt jah, sest moraal on selline normide kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid (kui me neid reegleid peaaegu kogu aeg järgime). Kui üldiselt ei järgitaks teatud elementaarset, põhiväärtusi kaitsvat moraalikoodeksit, oleks ühiskond võimatu. Ja kas mitte ühiskond ja selles peituvad hüved pole meie huvides? Moraalselt käituma motiveerib meid Adam Smithi järgi soov erapooletu vaatleja sümpaatia ehk heakskiidu järele. Vaid vooruse ja tarkuse tee valimine viib õnnele, õnn seisneb hingerahus, pole aga eesmärk iseeneses. Usklikku inimest motiveerib pääs Paradiisi. Me ei taha tunda sanktsioone ega tasuda
möjutajatena, sotsiaalne õppimine ja muutus, taju, stiimul MIS? Inimkäitumise kognitiivne käsitlus lähtub eeldusest, et keskkonna ja iseenese tajumine ning analüüsimine on võimalik ja sealtkaudu on käitumine nii kontrollitav kui ka muutused õpitavad MIKS? KÄITUMISE MUUTUMISEKS SOOVITAVAS SUUNAS KUIDAS? Goldstein (1981) väidab, et käitumise muutmise teoorial peab olema 3 seostuvat osa: · Omada persononaalset moraalikoodeksit ehk sotsiaalne filosoofia; · Tunda isiksuseteooriat; · Tunda tehnikaid käitumise mõjutamiseks; Inimeste käitumise mõistmiseks on vaja teada, et nad on: · eesmärke otsivad ja nende poole püüdlevad olendid, · inimesed konstrueerivad ise omale reaalsuse õpitu kaudu, · inimesed saavutavad oma elus kindlustunde adapteerumise kaudu, seda mõjutab ettekujutus iseendast ja tajumisest ja see aitab valise maailmaga toime tulla
Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga