noormehed Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde kõnekunsti õppima ja ennast täiendama. Juba varajases nooruses osaleti mõne pereliikme või sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses. Kõnekunsti õppinu aga oli kohtus süüdistaja või kaitsja. Cicero Rooma aristokraatia seast võrsus arvukalt suurepäraseid oraatoreid. Tõeline suurkuju oli Cicero, kes lisaks kõnekunstile mõjutas tugevalt ka ladina keelt ja roomlaste poliitika ning moraalialaseid seisukohti. Ta pärines jõukast perest ja Rooma arisokraatia suhtus temasse esialgu põlgavalt. Poliitilise edu võlgnes Cicero suurepärastele kohtukõnedele, mis paljastas mõne riigimehe ülekohtust ja seadusevastast käitumist. Ta tapeti peale Caesari tapmist 43.aastal poliitiliste arveteõiendamise käigus. Cicero oli ületamatu oma meisterlikus keelekasutuses ja stiilitunnetuses. Ta eristas kolme
Kõik kolm ei olnud aga alati üksteise toekspidamistega nõus, aga nad olid Kõik üksteise õpetajad: Platon Sokratese, ja Aristoteles Platoni. Platon esitas oma ettekujutuse ideaalsest riigist- eesmark oli kasvatada vooruslikke kodanikke ja tagada neile riigi etteossa pääsemine. Kõige ideaalilähedasem oli Sparta. 2.Võrrelda Ateena riigikorda, lüürilist luulet ja Aristotelese filosoofiat käsitlevate loikude põhjal Soloni ja Aristotelese moraalialaseid ja poliitilisi toekspidamisi. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt.ähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti
Kõik kolm ei olnud aga alati üksteise toekspidamistega nõus, aga nad olid Kõik üksteise õpetajad: Platon Sokratese, ja Aristoteles Platoni. Platon esitas oma ettekujutuse ideaalsest riigist- eesmark oli kasvatada vooruslikke kodanikke ja tagada neile riigi etteossa pääsemine. Kõige ideaalilähedasem oli Sparta. 2.Võrrelda Ateena riigikorda, lüürilist luulet ja Aristotelese filosoofiat käsitlevate loikude põhjal Soloni ja Aristotelese moraalialaseid ja poliitilisi toekspidamisi. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt.ähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti
annaabi.ee 
