Varasematel aegadel kütiti vibu ja nooltega. Obi lisajõgede kallastel elavad põhja- ja idahandid kasvatavad põhjapõtru, niipalju kui see veel võimalik on. Põhjapõtru peetakse valdavalt sõiduloomadena, põhjapoolsetel aladel mitmekesistavad nad toidulauda. Varem kasutati mõnel pool samal otstarbel ka koeri. Lõuna pool, kus on ennast sisse seadnud naftatööstus, põtru peaaegu enam polegi. Seetõttu on põhjapõdrad liiklemisvahendina välja vahetatud mootorsaanidega, nagu ka ühepuupaadid on asendumas mootorpaatidega. Obi kallastel elasid handid väikestes külades, mille elanikkond oli tavaliselt omavahel suguluses. Varem (aga mõnes kohas nüüdki) elasid handid suurperedena, kuhu kuulus mitu väiksemat peret. Nüüdseks on handipärased külad välja surnud ja rahvas koondunud vene tüüpi küladessse. Nõukogude Liidu ajal toimus selline koondumine enam või vähem sunniviisiliselt. Idahandid elavad siiani enamasti perede kaupa eraldi
Käimlad on samuti valgeks värvitud. Kui välja arvata kaks värvilist mootorsaani ning erkpunane roomikauto, ongi kõik liustikul asuvad esemed valged nagu lumi. Laager sõltub oma igapäevastes tegemistes täielikult helikopteritest, Skagwayst ning varustusest, mida meile saadetakse. Kõik, mis liustikul üldse on, tuuakse kohale helikopteritega. Kogu meie toit, vesi, kütus, riided, telgid. Kõik. Alates pastakatest ja lõpetades mootorsaanidega. Kui esemed on väikesed, pannakse need kas lennumasina kabiini või pagasiruumi, kui need on suured, seotakse need spetsiaalse trossi abil helikopteri põhja külge ning kopter vinnab need kõikuva kiigu kombel kohale. Peale lumest sulatatud vee, millega me joodame koeri, ei ole liustikul midagi, mida me igapäevaseks eluks kasutada võiksime. Inimesed liustikuvett juua ei tohi, kuna selles on
traktorist võimalikult kaugele. Kui aga traktor vajub taha, siis kiilutakse juht kinni traktori ja maapinna vahele. Tekkivad vigastused põhinevad keha või kehaosade muljumisel. Veel on võimalikud vigastused, mida on põhjustanud väljavoolanud kütus, õlid ja akuhape. Pilt 33.2. Päästetööd ümber läinud traktorist juhi vabastamiseks 468 3) Õnnetused mopeedide, mootorrataste, kolmerattaliste sõidukite ja mootorsaanidega Nimetatud sõidukite puhul ei paikne juht kaitstud kabiinis ega ole ka turvavööga kinnitatud. Õnnetuse korral kaitseb ainult kiiver ja kaitseriietus. Tüüpilised õnnetuse mehhanismid on laupkokkupõrge, külgkokkupõrge ja sõiduki väljapaiskumine sõiduteelt. Laupkokkupõrke korral peatab stabiilne objekt sõiduki edasiliikumise. Juht paiskub ette vastu juhtrauda ning võivad tekkida vigastused pea-, rinna- või kõhupiirkonnas olenevalt sellest, millise kehaosa ta vastu juhtrauda lööb