Meretee aga oli siit hoopis pikem ja ohtlikum. Need, kes merele sattusid tormi puhekmisel, kannatasid tublisti. Kohati puhus kuni 30-palline torm. Laine lõi vahetpidamata vett üle parda, pidi pidevalt ametis olema. Vahel ei tahtnud kulunud mootor enam vedada, vahel sai bensiin enneaegu otsa. Väsimus, külm, merehaigus ja hirm vene lennukite eest vaevasid inimesi. Vahel juhtus koguni nii, et vastutuul osutus tugevamaks kui mootor ja tuli tuldud teed tagasi pöörduda. Nii tegi näiteks mootorpurjekas "Karin" teekonna tagasi, kuid sai pärast peidusklemist uuesti merele pöörduda. Teel oldi üksteistkümmed päeva. Kui palju paatkondi kinni püüti või teel hukkus, ei ole teada. Läänemerel ja rannikuil toimus tol ajal draamasid, millede osalised oma juba ammu kadunud ja milledele langenud unustuslinik hakkab kõike katma. Oli neidki, kes elavana teekonda alustasid ja võõrasse mulda jõudsid. Oli ka neid, kes oma elu alustasid merel. Nii on teada
teenendamine. Laevatee viib Sõrust Saaremaale Leisi valda Triigi sadamasse. Sõru sadama kanal on kodusadamaks 1939.aastal ehitatud kolmemastilisele purjelaevale ,,Alar". Lagunenud mootorpurjekal on lastiks mälestused hiiu meeste merenduse hiilgeajast, laiemas mõttes on seal aga kogu rahva keerukas saatus. Kohalike oma kätega ehitatud laev on sõitnud merd eri nimede ja lippude all. 1998. aastal toodi teenekas merekündja ühe dollari eest tagasi koju. Kolmemastiline mootorpurjekas "Ernst Jaakson" ("Alar") on Eesti säilinud vanalaevadest suurim. Päeva viimaseks peatuspaigaks ning ühtlasi ka ööbimiskohaks on Kõpu poolsaar. Kõpu poolsaar asub Hiiumaa lääneosas ning on Hiiumaa üks vanemaid osi. Poolsaare teljeks on ligi 8000 aastat tagasi merest tõusnud moreenkõrgendik, mis ulatub Tornimäel kuni 68 eetrini üle merepinna. Sellel kohal asub Kõpu tuletorn, mis on ehitetud 16.sajandi algupoolel ja on üks maailma vanimaid tegutsevaid majakaid.
taanduvad sõjaväekolonnid ning kümned tuhanded tsiviilpõgenikud koos oma varanatukese ja kaasavõetud kariloomadega. Üldise sõjalise olukorra kohta valitses teadmatus: kes tahtis rinde eest evakueeruda, kes üle mere põgeneda.” (ARJAKAS) Kaitstuna saatvatest sõjalaevadest põgenes Tallinnast 20. septembril tuhandeid inimesi Saksamaa poole - Saksa merejõud evakueerisid septembris Eestist rohkem kui 20 000 tsiviilelanikku -, samas läks Rootsi suunas teiste seas teele mootorpurjekas, pardal suur hulk eesti kultuurirahvast, nagu Artur Adson, August Gailit, August Mälk ja Marie Under. 8. Eesti Laskurkorpuse esimesed tankid saabusid Tallinna 22. septembri hommikul, kohtamata organiseeritud vastupanu. Pärast seda, kui mandriosa oli vallutatud - viimasena Virtsu 26. septembril -, tungis Punaarmee 2. oktoobril Hiiumaale ja 5. oktoobril Saaremaale. Kuressaarde sisenesid 8. Eesti Laskurkorpuse üksused 7. oktoobril. Järgmiste päevade jooksul üritas Punaarmee 8
minna. Seni olid sakslased püüdnud takistada Rootsi pagemisi, kuigi ka siin pigistati aeg-ajalt silm kinni. Nüüd, üldise taganemise segaduses, loodeti vabamalt ka Rootsi pääseda. Sellel ajal osutus ,,rootslane" olemine kasulikuks. Kokkuleppel Saksa ja Rootsi välisministeeriumide vahel lubati Eestis elavatel rootslastel Nõukogude vägede lähenedes ümber asuda Rootsi. Saaremaal suuremat hulka rootslasi küll polnud, aga ruhnlastele oli tee lahti. Saarlaste mootorpurjekas ,,Juhan" tegi üheksa reisi Rootsi. Ruhnlased lahkusid 4. augustil 1944. Ametlikult rootslastena lahkunute hulgas oli vaatamata politsei kontrollile ometi ka neid, kes vajalikke sidemeid leidsid. Saarlased, kel mineku mõtted peas keerlesid, hakkasid selleks võimaluse korral valmistuma juba varakult. 1944. aastani ei olnud massilist põgenemist toimunud, läksid need, kel häda suur. Enamasti nooremad mehed, kes Saksa mundris rindele minna ei tahtnud
purjekas “Iris” kuulub selle klassi väärikamate esindajate hulka. Pikkust jagub tal tervelt 30 meetrit, laiust 6,4 meetrit ning süvis ulatub 2.5 meetrini. Purjepinda on kahe purje peale kokku 226 ruutmeetrit. Juhuks kui tuult ei jätku on laeva külge kinnitatud ka 210 hobujõuline Scania TD mootor. Aluse veeväljasurve on 130 tonni ning pardale võtab “Iris” kuni 36 reisijat. Ernst Jaakson -35 meetrit pikkune 8 meetrit laiune kolmemastiline mootorpurjekas on Eesti säilinud vanalaevadest suurim. See väärikas laev ehitati vahetult enne Teist Maailmasõda, aastatel 1937-39 Hiiumaal Õngu küla rannakoplis. Alguses vedas laev Loksalt telliseid Saaremaa randa Jaagurahule ning palke saartelt Tallinna, kuid suurema osa oma noorusest veetis ta välismaal. 1998. a. pukseeriti laev Taanist tagasi Hiiumaale. - Laevameister Peeter Himmist ning sepasellid kutsuti Saaremaalt, sealt toodud ka ehituspuit
annaabi.ee 
