lükkavad aktiinifilamendid sakromeeri keskossa. Kokkutõmbumine toimub tsoonis, kus aktiin ja müosiin kattuvad. 134. Millistes protsessides lisaks lihasrakkude kontraktsioonile veel osaleb aktiin/müosiin kompleks. Tsütoplasma voolamine Tsütokineesis osalemine- kahe tütarraku moodustumine raku komponentide liigutamine vesiikulite liikumine rakkude edasiliikumine tahkel pinnal 135. Kuidas närviimpulsi jõudmine mootorneuronini põhjustab sarkomeeride kokkutõmbe. Ca2+ osa. Ca konts. kasv tsütosoolis põhjustab lihaste kokkutõmbeid. Ca konts. on puhkeseisundis madal ja see tagatkse Ca-ATPaasi abil, mis Ca pidevalt rakust välja pumpab. Kui närviimpulss jõuab lihasrakuni, muutub EP ja toimub depolarisatsioon. Signaal toimetatakse mööda spetsiifilisi signaaliülekande ahelaid sakroplastilise retiikulumi Ca pumpadeni, mis avanevad ja Ca kontsentr. suureneb. Selle mõjul
müosiini ega aktiini ahelate pikkus ei muutu. Millistes protsessides lisaks lihasrakkude kontraktsioonile veel osaleb aktiin/müosiin kompleks. Aktiini filamendid funktsioneerivad rakus kui rööpad, mida mööda ATP-st sõltuvad mootorvalgud (müosiinid) saavad liigutada raku komponente. Tsütokineesis osalemine – moodustavad jagunevas rakus ekvatoriaaltasapinnas kontraktiilse ringi. Kuidas närviimpulsi jõudmine mootorneuronini põhjustab sarkomeeride kokkutõmbe. Ca 2+ osa. Kui närviimpluss jõuab lihasrakuni, muutub rakumembraani elektriline potentsiaal (toimub depolariseerumine). Signaal liigub spetsiifilises signaali ülekande ahelas SR-i Ca kanalite valkudeni, mille tagajärjel kanalid avanevad ja Ca kontsentratsioon tsütosoolis suureneb. Ca toimet vahendavad aktiiniga seostuvad valgud tropomüosiin ja troponiin. Ca kontsentratsiooni kasvades muutub nende
aktiini ahelate pikkus ei muutu. Millistes protsessides lisaks lihasrakkude kontraktsioonile veel osaleb aktiin/müosiin kompleks. Aktiini filamendid funktsioneerivad rakus kui rööpad, mida mööda ATP-st sõltuvad mootorvalgud (müosiinid) saavad liigutada raku komponente. Tsütokineesis osalemine moodustavad jagunevas rakus ekvatoriaaltasapinnas kontraktiilse ringi. Kuidas närviimpulsi jõudmine mootorneuronini põhjustab sarkomeeride kokkutõmbe. Ca 2+ osa. Kui närviimpluss jõuab lihasrakuni, muutub rakumembraani elektriline potentsiaal (toimub depolariseerumine). Signaal liigub spetsiifilises signaali ülekande ahelas SR-i Ca kanalite valkudeni, mille tagajärjel kanalid avanevad ja Ca kontsentratsioon tsütosoolis suureneb. Ca toimet vahendavad aktiiniga seostuvad valgud tropomüosiin ja troponiin
aktiinifilamendid on seotud müosiiniga ning nad sarnanevad pisikestele müofibrillidele. Kui rakk alustab mitoosi faasi, siis stress- fiibrid degradeeruvad, mistttu rakk tuleb substraadi küljest lahti ja muutub ümaraks. Kontraktiilsed struktuurid mittelihasrakkudes on väiksemad ja pole nii krgelt organiseeritud, kuid nende phimtteline funktsioneerimine (aktiini- müosiini interaktsioon) toimub samamoodi. (+ konspekt!) 9.)Kuidas närviimpulsi jõudmine mootorneuronini põhjustab sarkomeeride kokkutõmbe. Ca2+ osa.: /Lihasrakkude kokkutõmbel Ca vabaneb ER-st (sarkoplasmaatiline retiikulum). Ca seostumine troponiiniga muudab tropomüosiini struktuuri ja vabanevad piirkonnad kuhu müosiin saab seostuda./ Lihaskontraktsioon initsieeritakse Ca++ ioonide kontsentratsiooni suurenemisega müofibrille ümbritsevas sarkoplasmas. Kaltsiumi ioonid tulevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, puhkeolekus pumbatakse ioonid sinna uuesti tagasi
annaabi.ee 
