Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"moosine" - 3 õppematerjali

Viinamarja sordid
2
doc

Viinamarja sordid

campaniani tubakas. Pinotage Lõuna- Aafrika Karuliselt ürdine, suitsune, lagrits, üleküpsetatud aroonia, kergelt ploomi moosine. Zinfandel Itaalia Sonama Valley Tuliselt vürtsikas, California Alexander Valley punane sõstar, pihlakas, San Luis obispo tumedad kirsid Sierra Foothills Barbera Itaalia Küpse kirss, puuviljad Valged viinamarjad Valge viinamari Veinimaa Piirkond iseloomustus

Toit → Joogiõpetus
33 allalaadimist
Veiniõpetuse referaat-Hispaania
11
doc

Veiniõpetuse referaat (Hispaania)

musti marju. Maitse pehme, mahlakas, täidlane, tuline, lõpus veidi puud ja pipart. El Coto, Rioja veinikelder (Rioja Alavesa), asutatud 1970. 15o ha veiniaedu, kasutab peamiselt Tempranillot. Uus mahlane stiil. · El Coto Gran Reserva ( 1997): Aroomis ürdid, eukalüpt, münt. Pehme tekstuuriga, aga jõuline ja täidlane vein, milles tõrva suitsu konjakit, seedrit ja ürte. · El Coto Crianza (2000): Aroomis maasikas, pohl, üldmulje moosine ja mahlane, leidub vana tamme ja küpsemisnüuanssi. Maitse pehme ja mahlane, veidi pipart ja puitu, lõpuks parki. Faustino, Bodegas Faustino Martinez, Rioja Alavesa piirkonna nimekas ja suur veinitootja. Firma rajas 1861 Eluterio de Martinez. Tema poeg ja järglane kandiski nime Faustino, a-st 1960 juhib firmat pojapoeg Julio Faustino Martinez. · Faustino I Gran Reserva (1994): Aroomis magus maasikas ja tublisti tamme. Maitse

Kategooriata → Veiniõpetus
41 allalaadimist
Emakeele õpimapp
36
docx

Emakeele õpimapp

inimese tegevust iseloomustavaid sõnu (kurb, õnnelik, aus, lohakas), mille tähendus on esialgu piiratud (kasutab kindlas situatsioonis, mõne objekti puhul: aus on see, kes salaja teiste mänguasju ei võta). Laps selgitab selge läbipaistva struktuuri ja konkreetse tähendusega tuletiste ja liitsõnade tähendusi, moodustab ja kasutab produktiivseid liiteid (ja-liitelisi nimisõnu, nt lõhkuja, ne-, line-, lik-liitelisi omadussõnu, nt moosine, sõbralik, auguline), eksides keelenormi vast vaid üksikutel juhtudel. Laps mõistab samatüveliste sõnade tähenduste erinevusi (joonistaja, joonistus, jooneline; värvine, värviline, värvija, värvus, värvimine) ning kasutab õigesti samatüvelisi sihilisi ja sihituid tegusõnu (nt veereb – veeretab; sõidab – sõidutab). Ta hakkab varieerima sõnakasutust, kasutades mõningaid samatähenduslikke sõnu (nt kisab, karjub, hüüab).

Keeled → Eesti keele ajalugu
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun