kaudselt. St et nad kirjutasid väga metafoorselt ja sisenduslikult, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümbolistliku tähenduse. Sümbolismi manifestis kuulutati, et sümbolism on vaenulik ,,lihtsate tähenduste ning tõsiasjade vastu" ning selle eesmärk on hoopis ,,rüütada ideaal tajutavasse vormi, mille eesmärk ei ole mitte iseeneses vaid mille ainuke otstarve on väljundada ideaali" 2. Ibsen (elu, ,,Peer Gynt": sisu etappides, Grieg, võrdlus ,,Ekke Mooriga"; ,,Nukumaja": naisküsimus, sisu, ideed vaata töölehelt). Ibsen: 1828-1906; Norra. Pani aluse moodsale draamale, see oli proosa vormis. Kaasaja-aineline sotsiaalne ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Esimene periood Ibseni loomingus oli rahvusromantiline, ainestik oli pärit Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. Peateos ,,Peer Gynt" on värssdraama, kus on kasutatud norra rahvamuistendeid eriti trollide kohta. Peer Gynt: sündmustik-
.................................................................................21 Följetonid.......................................................................................................................... 21 Jutustus..............................................................................................................................22 ,,Ekke Moor" viipab lugejale sõbralikult.................................................................................. 23 Ekke Mooriga seostuvad mõtted ja tunded............................................................................... 27 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................29 3 Anton Hansen Tammsaare (30. jaanuar 1878 Albu vald 1. märts 1940 Tallinn) Elukäik
Ta oli üks hoolikamaid esinejaid. Asutas õpilaste draamaringi (mis esialgu oli vaid oma klassi piires), hiljem Nerepiga 1917 koolidevaheline Dramaatiline Ring (üle 50 liikmega)/Tallinna keskkoolide dramaatiline ring ( kus iseseisvalt toodi lavale Lutsu Paunvere, Kitzbergi Kosjasõit ja Pakkala Parvepoisid.) (Üks nende näitejuhtidest oli Eduard Türk) Selle ringi raames tegi Kalmet koos Nerepi ja Mooriga kaasa Estonia teatri massistseenides (sealt ka PAUL Pinna - sinust saab kas joodik või näitleja – tol ajal kasutati grimmis paksu värvi.) (Tema näitlejakarjääri mõjutas suuresti ka tema välimus. Ta oli natuke üle 160 cm pikk, kehaehitus oli sportliku joonega ning näojooned võrdlemisi korrapärased. Ta kasutas seda kui trubina, mängides karaktereid, kus välimuse tearavat joont saab ära kasutada - veidrad vanamehed (nt Õpetaja Bubus ja Lible) 1920
7. Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane. Pärast Kalevipoega kõige tugevam peategelane. Esimene ja tugev Nipernaadi tõlgendus on see, et seda käsitletakse autobiograafilises võtmes. Võimalik tõlgendada kui arengulugu, muutub aastaaegade liikumisega. Armastusromaan, rännuromaan, suvitusromaan. Nipernaadi on naistevõrgutaja, seikleja, hurmaja ja muinasjutuvestja jutustab igasugu lugusid, laseb jalga ja alustab uuesti. Rööbitub Ekke Mooriga. 8. August Gailiti proosa. Üksiks romantik läbi aastakümnete, sündinud Eest-Läti peres. Pärast kooli ajakirjanik riias. Esimest korda ilmub 1910, aga kehva raamatuga. Asetub uusromantilise kirjanduselu taustale ja jääb sinna surmani, kuigi üldine kirjandus muutub realistlikku suunda. Klassikaline kõrgaeg algab 1920ndate keskpaiku ja jääb sinna kuni 25 aastaks. Ühelt poolt helge, naljaks, teisalt sünge, sümbolistlik ja impressionistlik kallak. Looming:
annaabi.ee 
