aasta vastuolulises peateoses ,,On The Witness Stand" käsitles Münsterberg kohtuprotsessi käigu ekslikkust eeldamisel, et advokaadid, kohtunikud ja kuritegude pealtnägijad on piisavalt hästi varustatud võimete ja oskustega, et selgitada välja objektiivne tõde. Mitmeid eksperimente läbiviinuna viitas Münsterberg põhjustele, miks pealtnägijate tunnistused on kaheldava väärtusega, sh inimtaju ekslikkus nii visuaalsete kui ka ajaliste stiimulite tajumises ning mälu muutuv ja moonutatav olemus. Näiteks võib kahe pealtnägija meenutus samast sündmusest radikaalselt erineda, ilma et neil oleks motivatsiooni fakte moonutada. Oma Harvardi loengute ajal tegi ta katseid oma tudengitega, millest ühes palus tudengitel 5 sekundi jooksul suurel valgel papitükil olevaid täppe vaadata ja hiljem nende arvu hinnata. Münsterbergi jaoks oli sokeeriv, et isegi sellistes soodsates oludes võisid inimeste hinnangud erineda seitsme- või kaheksakordselt. 1914
otsus, kohene- juu see peab siis nende eelis olema, see on valejäreldus. Sündmusest jäänud mälu on: *modifitseeritav, *äravahetatav (mälu jälg on sama, aga ta läheb vahetusse ajas ja kontekstis) ja *täiendatav (mälupõhiselt mõeldud asjadele panevad midagi juurde). Elizabeth Loftus ja Endel Tulving! Peamised tegurid millest sõltuvalt mõlupõhine kirjeldus võib vale olla- meenutamise hetkel ja sündmuse hetkel mõjuvad mõjurid annavad tugevama efekti kui see moonutatav info on tõenäoline, siis võibki teha inimene meenutusvea. Mõjutused on efektiivsemad siis kui nad ei ole mitte liiga ilmsed- kui inimene tajub, et teda mõjutatakse siis tal tekib protestivaim jne, mõjutused peavad olema märkamatud. Mida rohkem on aega möödunud sündmusest, seda kergemini on inimene mõjutatav. Inimene ei eksi mitte ainult sõnades, vaid ka kujutluses tekib eksimus. Kuidas hinnata kas inimene räägib tõtt?
Sündmusest jäänud mälu on: *modifitseeritav, *äravahetatav (mälu jälg on sama, aga ta läheb vahetusse ajas ja kontekstis) ja *täiendatav (mälupõhiselt mõeldud asjadele panevad midagi juurde). Elizabeth Loftus ja Endel Tulving! Peamised tegurid millest sõltuvalt mõlupõhine kirjeldus võib vale olla- meenutamise hetkel ja sündmuse hetkel mõjuvad mõjurid annavad tugevama efekti kui see moonutatav info on tõenäoline, siis võibki teha inimene meenutusvea. Mõjutused on efektiivsemad siis kui nad ei ole mitte liiga ilmsed- kui inimene tajub, et teda mõjutatakse siis tal tekib protestivaim jne, mõjutused peavad olema märkamatud. Mida rohkem on aega möödunud sündmusest, seda kergemini on inimene mõjutatav. Inimene ei eksi mitte ainult sõnades, vaid ka kujutluses tekib eksimus. Kuidas hinnata kas inimene räägib tõtt?
annaabi.ee 
