kõrvalestad pisut teravamad paistsid või pea küljes madalamal asusid, kui enamikel inimestel. Kuidas saadakse libahundiks? Igaühest, keda libahunt on hammustanud, saabki libahunt, juhul kui ohver ellu jääb. Vanade juttude järgi muutub inimene libahundiks seeläbi, et ta sõlmib lepingu Kuradiga. Sageli olid sellisteks inimesteks nõiad. Tihtipeale suutsid nõiad oma kunstiga ka teisi inimesi libahuntideks muuta. Oli olemas ka inimesi, kes moondasid end vabatahtlikult hundiks sel teel, et tõmbasid endale selga hundinaha. Nahk oli saadud Kuradi käest. Ning nahka tõmbudes muutusid nad hundiks. Usuti ka, et muundumine on võimalik võlusalvi läbi. Vahest aitas ka sellest, kui joodi vett hundijälgedest, või söödi hundi ajusid sunniviisiliselt või vabatahtlikult. NÕIAD Kuidas nõid välja näeb ? Muinasjuttude ning nendest mõjutatud ilukirjanduse, filmide jms põhjal on
saarele. ,,Me hakkame selle Nõukogude maalapikese eest võitlema. Nagu isegi näete, taganeda pole kuhugi,'' kinnitas Saškov. ,,Seepärast tuleb teha iga meeter sakslastele ligipääsmatuks.'' Spöörid said endale selle rannalõigu, kus oli maabunud dessant. ,,Kõigepealt moondage paadid ja peitke ära lõkeaine,'' käskis Jegorõtšev. Sapöörid tassisid kummipaadid metsa ja moondasid okstega. Lõkeaine laoti selleks kaevatud auku. ,,Homme hommikul alustame kaevikutest,'' teatas Jegorõtšev vastpüstitatud telkidesse end magama seadvatele sapööridele. 7.augusti õhtul saabus Saaremaalt torpeedokaatril insener, kes asus juhtima tulevase rannapatarei tulepositsiooni ehitama. Ehitati kaugusmõõtjatorn ja suurtükialused. Kui kõik juba peaaegu valmis oli, tuli teade-Saksa lennukid on puksiiri koos suurtükkidega mere põhja lasknud.
Pärast nende äraminekut kuuldi Paquette'i toast lapse nuttu. Ema hakkas rõõmsalt naerma, ruttas trepist üles, nagu oleksid tal tiivad, lõi ukse lahti ja tormas tuppa ... Oh, kole, Oudarde! Ta väikese armsa priske ja punapõskse Agnesi, selle jumala kingituse asemel roomas kiunudes põrandal väike, kole, ühesilmne, küürakas, inetu.. koletis. Ehmunult kattis Paquette oma silmad. «Oh, kas tõesti nõiad mu tütre sääraseks jäledaks elukaks moondasid?» ütles ta. Kiiresti viidi väike lämpjalg ära. Ta oleks Paquette'i hulluks teinud. See oli mõne kuradile andunud mustlanna lapsevärdjas. Ta võis aastat neli vana olla ja ta kõneles keelt, mis inimese keele moodi polnud: need olid võimatud sõnad. Chantefleurie langes maha ja haaras pihku 07 väikese sussi, see oli kõik, mis talle oli jäänud kõigest, mida ta oli armastanud. Nii jäi ta kaua liikumatult, sõnatult, hingetult lamama ja arvati juba, et ta on surnud. Äkki võpatas ta