Äiksetuld? Prooviti mulla või musta kanaga? 29. Tõlgenda endelist situatsiooni! Matuseteekond talust surnuaeda on 6km pikk. Viiendal kilomeetril tuleb surnurongkäigule vastu rase keskealine abielunaine (tanu ja põllega). Kui naine tuli vastu, siis tuli talle tort kinkida. Esimene vastutulija, tema puhul vaadati sugu, vanust ja kui kaugelt ta vastu tuleb, nii ennustati järgmist surijat? 30. Jahiga seotud uskumused 1) Ei tohtinud naist kohata(naine→koju) 2) Moonakoti pidi mees pakkima 3) Esimene lask püssist 4) Ei nimetata loomi õige nimega 5) Metsarahva eksitamine – jahilugude rääkimine, - sekslood (ropud lood, et metsarahvas end kuulama unustaks) 6) Loom tuleb tappa/võimalus põgeneda 7) Kui anti, siis võta (kui loom ette tuli, siis peab küttima) 8) Looma austamine(suunatud loomale enesele) – tapetud loomale ei ligineta kohe, jäneste/tetrede pühkimine, kergitusohver, peied (uhketel loomadel)
6. Mesi (mesilasi peeti metsas, tarupuid otsiti, perekond märgistas tarupuu metsas, eestlaste esimene eraomand) 7. Puukoor (kasetoht, pärnakoor)- nõud, kotid, viisud 8. Kaabakad- mõisamaalt ära põgenenud, kes metsas varjasid Küttimine: Taust: topeltmajandus 15. sajandini, osa toidust laudast, osa metsast naine ei tohi ära saata meest metsa, naine vastu/ koju , naine ei tohi isegi moonakotti pakkida mees pakkis endale moonakoti ise ei nimetata looma õige nimega kõige ohtlikum loom oli küttimiseks põder (ründab esijalaga ja kui haavatud, siis sarvedega) teorendi asendaja , mõisakoormistest vabaks ostmine (teder- 1 päev, metsis-3 päeva, jänes- 3 päeva) karusnahk: raha - orav, nugis, rebane (1 rebane u 3 kuu palk, üks nugis u 4 kuu palk) Tabatud looma austamine- austamine on suunatud loomale endale, mitte metsahaldjale. 1
2. Kalapüük 3. Tarbepuu 4. Küttepuu 5. Marjad (ainuke, mis kuulus naistele), tõrud (Seened tulevad tsaaririigist 6. Mesi - esimene eestlaste eraomandus (Protestantlusega saab tagasilöögi/vaha) 7. Puukoor - niin, toht 8. Kaabakas - mõisa maalt ära kaabanud metsas varjul olevad inimesed Kaksikmajandus (15. saj - mets, põld, kalandus) Küttimine - Naine tuleb vastu - koju peab minema (hääbus 1950) - Moonakoti pakib mees - Ei nimetata looma õige nimega (hääbus 1970) - Kõige ohtlikum loom on põder (august, september, oktoober) Kui lähed karujahile, pane säng valmis. Kui lähed põdrajahile pane kirst valmis. Kuldne Rootsi aeg on pask! o Külad kaovad - kogu mets läheb mõisa valdusse; kehtestatakse raiekeeld o Salaküttimine oli auasi [Rasva Jaak] Küttimise läbi vabaks ostmine
huvi, seega hakati nõudma õiglusi antud vabariikides, et nad saaks osa võtta vabariigi korraldamisest. Selle tõttu tuli sõda, sest buurid soovisid oma alasid hoidma. Sõda kestis 1899 1902. Buure oli kahes vabariigis kokku umbes 270 000, sõjaväe suurus alguses 30 000 meest, hiljem 45 000 meest. Inglastel oli alguses sõjaväena koha peal 23 500 meest, hiljem 400 000 meest. Buuride sõjavägi ei olnud väga õpetatud, pigem buuri farmer, kes võttis püssi ja moonakoti ja läks sõtta, inglastel oli kõik korraldatud ja õpetatud. Buuridel olid pigem partisanisalgad, kes ründasid inglaste sõjaväge. Inglased kasutasid põletatud maa taktikat tapsid kariloomi ja hävitasid vilja; loodi ka koonduslaagrid, kus buure hoiti. Sõja võitsid loomulikult inglased. Buuride vabariigid likvideeriti, alad liideti Lõuna-Aafrikaga. Buurid said endale kultuuriautonoomia, koolid olid
annaabi.ee 
