reageerimisel vesinikuga, kui kaod on 40%? Näiteülesanne 3 Mitu kg raud(III)oksiidi tuleb süsinikoksiidiga redutseerida, et saada 4,2 kg rauda, kui saagis on 75%? Ülehulgaülesanne Tunnus – antud on kahe lähteaine kogused Tavaliselt on üht ainet rohkem, kui reaktsiooniks kulub (ülehulgas) Saaduse koguse arvutame selle lähteaine järgi, mis täielikult ära reageerib Selle üle otsustamiseks tuleb võrrelda reageerivate ainete hulkasid (moolide arve), arvestades, millises moolvahekorras ained reageerivad Näiteülesanne Mitu g alumiiniumsulfiidi tekib 10,8 g alumiiniumi reageerimisel 9,6 g väävliga?
m = 0,05 kmol • 160 kg/kmol = 8 kg Fe203 8. Mitu grammi alumiiniumsulfiidi tekib 10,8 g alumiiniumi reagcerimisel 9,6 g vããvliga? Kui on antud kahe lãhteaine kogused, siis on tavaliselt üht ainet ülehulgas (rohkem, kui reaktsiooniks kulub). Saaduse koguse arvutame selle lãhteaine jãrgi, mis tãielikult ara reageerib. Selle üle otsustamiseks tuleb võrrelda reageerivate ainete hulkasid (moolide arve), arvestades, millises moolvahekorras ained reageerivad. Leiame lãhteainete hulgad: 10,8 g n 9,6 g — (),4 = 0,3 27 mol S mol Al 32 — mol mol 0,4 mol 0,3 mol n 2A1 3S A12S3 2 mol 3 mol I mol
soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutub kollasest oranzikaspunaseks. Selleks protsessiks kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatne karedus. CmM,HCO3=(VHCl[cm3]*Cm,HCl[mol]*1000[mmol])/(Vvesi[cm3]*[dm3]*1[mol]); [mmol/dm3] Tulemuseks sain 1,18 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks (tiitrimiseks)võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca 2+ ja Mg2+ ioonide summaarse molaarse kontsentratsiooni vees, mis väljendatuna mmol/dm3 iseloomustab üldkaredust. 9. Mis on ioonvahetajad? Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1
soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutub kollasest oranžikaspunaseks. Selleks protsessiks kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatne karedus. CmM,HCO3=(VHCl[cm3]*Cm,HCl[mol]*1000[mmol])/(Vvesi[cm3]*[dm3]*1[mol]); [mmol/dm3] Tulemuseks sain 1,18 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks (tiitrimiseks)võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca 2+ ja Mg2+ ioonide summaarse molaarse kontsentratsiooni vees, mis väljendatuna mmol/dm3 iseloomustab üldkaredust. 9. Mis on ioonvahetajad? Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1
vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutub kollasest oranzikaspunaseks. Selleks protsessiks kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatne karedus. CmM,HCO3=(VHCl[cm3]*Cm,HCl[mol]*1000[mmol])/(Vvesi[cm3]*[dm3]*1[mol]); [mmol/dm3] Tulemuseks sain 1,18 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks (tiitrimiseks)võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca 2+ ja Mg2+ ioonide summaarse molaarse kontsentratsiooni vees, mis väljendatuna mmol/dm3 iseloomustab üldkaredust. 9. Mis on ioonvahetajad? Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1
Pürett täita 0,1M soolhappe lahusega nullini. Tiitrida selle lahusega. Tiitrimine lõpetada kui punane värv jääb püsima. CmM,HCO3=(VHCl[cm3]*Cm,HCl[mol]*1000[mmol])/(Vvesi[cm3]*[dm3]*1[mol]); [mmol/dm3] Tulemuseks sain 1,32 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Triloon B kasutasin üldkareduse määramiseks. Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca2+ ja Mg2+ ioonide summaarse molaarse kontsentratsiooni vees. 9. Mis on ioonvahetajad? Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist
oranzikaspunaseks. Selleks protsessiks kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatne karedus. CmM,HCO3=(VHCl[cm3]*Cm,HCl[mol]*1000[mmol])/(Vvesi[cm3]*[dm3]*1[mol]); [mmol/dm3] Tulemuseks sain 1,18 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks (tiitrimiseks)võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca2+ ja Mg2+ ioonide summaarse molaarse kontsentratsiooni vees, mis väljendatuna mmol/dm3 iseloomustab üldkaredust. 9. Mis on ioonvahetajad? Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1
annaabi.ee 
