Järelikult on metallid väga sarnased (mõõdud) kõigil tasakaalujoontel on vabadusastmete arv 1. Rõhk ja temp C: Ebapüsiv e. enne sulamistemp-i lagunevad ühendi faasidiag. paeb olema mingi seos. 23. Partsiaalsed moolsuurused. Gibbsi-Duhemi võrrand. dx - x1 dn + x 2 dn2 Lahuse kui terviku maht sõltub lahuse komponentide konsentratsioonist
Ainult valem. 17. Gibbsi faaside reegel 18.Ühekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammi abil.. Vee olekudiagramm. 19. Clausiuse - Clapeyroni võrrand. Valem 20. Kahekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammide abil. Tooge lihtsaimaid näiteid. 20.21.22. vali ise faasiga-kirjeldus ja joonis. 21. Faasidiagrammi alusel loetleda tasakaalulised faasid diagrammil; 22. Piiratult lahustuvate vedelike kirjeldamine faasidiagrammi abil. 23. Partsiaalsed moolsuurused. Gibbsi-Duhemi võrrand. Aint põhimõte. 24. Ideaallahused, lõpmatult lahjad lahused, reaalsed lahused. Erinevus. 25. Ideaallahuste entroopia. 26. Lahustaja küllastatud aururõhk. Raoult i seadus. Rakendused ideaallahustele ja lõpmatult lahjadele lahustele. Kuidas lihtsustub. 27. Lahuste keemistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 27.28 lähtevalemid antud aint lõpp. 28. Lahuste külmumistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 29. Osmootne rõhk
osaruumala .Asendades saame Tasakaalukonstandi mõiste: lähtub ainete aktiivsustest, s.t lahustunud ainete kontsentratsioonidest (mol/l) ja gaaside osarõhkudest (eeldame, et = 1). Reaktsiooni isoterm: Reaktsiooni isobaar 2kt LAHUSED Lahuse mõiste: Lahuseks nimetatakse teatud piirides pidevalt muutuva koostisega faasi (homogeenset süsteemiosa). Seega on lahus kahe või enama aine molekulide (ka aatomite või ioonide) ühtlane segu. partsiaalsed moolsuurused: Partsiaalsed suurused iseloomustavad ühe komponendi omadust lahuses. Et lahuse üldine ruumala võib olla erinev võetud ainete ruumalade summast, ei tarvitse teatud hulga komponendi osakeste poolt enda alla võetav ruumala lahuses kokku langeda vastava puhta aine ruumalaga. (Partsiaalne Gibbsi vaba energia (ühe osakese kohta) on meil juba varem defineeritud kui keemiline potentsiaal µ) Clapeyron-Clausiuse võrrand: diferentsiaalkuju integraalkuju
annaabi.ee 
