· Siseenergia on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: · molekulide soojusliikumise kineetiline energia; · molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; · tuumaenergia. · Ideaalse gaasi siseenergia: , kus on moolide arv. Ülekantav soojushulk , kus süsteemi soojusmahtuvus C sõltub selle omadustest ja protsessi iseloomust. Klassikalise soojusmahtuvuse teooria järgi ei sõltu moolsoojused temperatuurist ning ideaalse gaasi korral näiteks . Rõhujõudude töö . · 11. Termodünaamika I seadus. · Termodünaamika I seadus väidab, et süsteemile üleantud soojushulk läheb süsteemi siseenergia muutmiseks ja töö tegemiseks välisjõudude vastu: . · · · · · · · · 12. Isoprotsessid ja adiabaatiline protsess. · Protsesside uurimine lihtsustub, kui üks makroparameeter jääb muutumatuks, need on isoprotsessid. Juhul, kui protsessi
Energia jaotumine vabadusastmete vahel, moolsoojused x1 b x2 b Vabadusaste – arv, mille abil on võimalik x '1 , x '2 Ajas muutuvad E-d :
siseenergia kasuks ja töö tegemiseks Reaktsiooni soojusefekt ei sõltu teest (st. ; w * -dG p,T q = U +; q = U + Süsteem elementaarreaktsioonide arvust), vaid alg- ja lõppolekust. Moolsoojused sõltuvad temperatuurist. 10% võib soojusefekt i sisenergia kasvab niipalju, kui süsteem saab soojust ja kulutab ära selle. U=q+ Isoleeritud süsteemi sisenergia on jääv U=0. kõikuda. Iga järgnev liege reaktsioonis mõjutab üha vähem. 8. Entroopia pööratavates ja mittepööratavates protsessides.
56. Termodünaamika esimene seadus. Kui siseenergia muutub nii soojendamise-jahutamise kui ka töö tulemusena, siis on siseenergia muutus võrdne gaasile antud soojushulga ja gaasi poolt sooritatud töö vahega: U 2 - U1 = Q - A , kus U siseenergia, Q soojushulk. Töö võib kirjutada ka plussmärgiga, siis on see välisjõudude töö, mis tehakse gaasi ruumala muutes. Termodünaamika I seaduse aluseks on energia jäävuse seadus. 57. Ideaalse gaasi soojusmahtuvus. Moolsoojused jääval rõhul ja ruumalal. Moolsoojus on soojushulk, mis kulub 1 mooli gaasi soojendamiseks 1K võrra ehk teisisõnu mõõdab moolsoojus ühe mooli siseenergia muutust. Moolsoojus jääval ruumalal iR Cv = 2 Moolsoojus jääval rõhul Cp = (i + 2)R = C +R v 2 58. Adiabaatiline protsess. Adiabaatiliseks nimetatakse protsessi, milles termodünaamilisel süsteemil ei ole soojusvahetust
dT Moolsoojus jääval rõhul avaldub p dV C p = CV + . (26) dT Võttes gaasi olekuvõrrandist (4) täistuletise temperatuuri T järgi ning arvestades, et antud juhul dp = 0, saame mool-soojuste vaheliseks seoseks Cp = CV + R . (27) Moolsoojus jääval rõhul on võrdne moolsoojusega jääval ruumalal pluss gaasi universaalne konstant. Arvestades valemit (19) saame moolsoojused avaldada kujul i CV = R , (28) 2 i Cp=( + 1) R . (29) 2 Termodünaamiliste protsesside puhul on üheks oluliseks pa-rameetriks moolsoojuste suhe e. adiabaadi astendaja Cp 2 = =1 + . (30) CV i Gaas i CV Cp 1aatomiline 3 1.5 R 2.5 R 1
annaabi.ee 
