aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka aCH 3COOH aC2 H 2OH xCH 3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, γi - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x xCH 3COOH xC2 H 2OH Termodünaamiline ja näiline tasakaalukonstant on omavahel seotud järgmiselt: CH 3COOC2 H 5 H 2O K a K x CH 3COOH C2 H 2OH
9. Etanooli moolide hulga leidmine tasakaalusegus ne tan ool = ntekkinud _ etaanhape = 0,0152mol 10. Etüületanaadi moolide hulga leidmine tasakaalusegus netüüle tan aat = nlähte _ etüüle tan aat - ntekkinud _ etaanhape = 0,040499 - 0,015233 = 0,253mol 11. Vee moolide hulga leidmine tasakaalusegus n H 2O _ tasakaal = n H 2O _ sum.lähte - ntekkinud _ etaanhape = 0,259972 - 0,015233 = 0,245mol 12. Näilise tasakaalukonstandi arvutamine Moolimurdude asemel kasutatud lihtsalt moolide hulki, kuna kõikide tasakaalusegus olevate ainete moolimurdude nimetajad oleksid ühesugused ning taanduksid koheselt välja netüüle tan aat n H 2O _ tasakaal 0,025266 0,244739 K 'x = = = 12,326 ntasakaalusegus _ etaanhape ne tan ool 0,032933 0,015233 Katseandmed ja arvutustulemused
V NaOH ,etaanhappele =Vtasakaalusegu -V NaOH , HCL -le = 80,0 - 28,0 = 52,0ml a) tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulga leidmine n NaOH = c M , NaOH V NaOH = 0,529 0,052 = 0,0275mol 6. Reaktsioonil tekkinud etaanhappe moolide hulga leidmine ntekkinud _ etaanhape = n NaOH = 0,0275mol 7. Vee moolide hulga leidmine tasakaalusegus n H 2O _ tasakaal = n H 2O _ sum.lähte - ntekkinud _ etaanhape = 0,2598 - 0,0275 = 0,2323mol 8. Näilise tasakaalukonstandi arvutamine Moolimurdude asemel kasutatud lihtsalt moolide hulki, kuna kõikide tasakaalusegus olevate ainete moolimurdude nimetajad oleksid ühesugused ning taanduksid koheselt välja netüüle tan aat n H 2O _ tasakaal 0,0225 0,2323 K 'x = = = 6,911 ntasakaalusegus _ etaanhape ne tan ool 0,0275 0,0275 9. Teoreetiline tasakaalukonstant: 0 0
mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH3COOH xC2 H 2OH Termodünaamiline ja näiline tasakaalukonstant on omavahel seotud järgmiselt: CH3COOC2 H 5 H 2O K a = K x = CH 3COOH C2 H 2OH Aktiivsustegureid on võimalik määrata aururõhu mõõtmise teel.
aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH 3COOH aC2 H 2OH xCH 3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH Termodünaamiline ja näiline tasakaalukonstant on omavahel seotud järgmiselt: CH 3COOC2 H 5 H 2O K a = K x = CH 3COOH C2 H 2OH
tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH Termodünaamiline ja näiline tasakaalukonstant on omavahel seotud järgmiselt: CH3COOC2 H 5 H 2O K a = K x = CH3COOH C2 H 2OH
tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH Termodünaamiline ja näiline tasakaalukonstant on omavahel seotud järgmiselt: CH 3COOC2 H 5 H 2O K a = K x = CH3COOH C2 H 2OH Aktiivsustegureid on võimalik määrata aururõhu mõõtmise teel.
mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH3COOH xC2 H 2OH Termodünaamiline ja näiline tasakaalukonstant on omavahel seotud järgmiselt: CH3COOC2 H 5 H 2O K a = K x = CH3COOH C2 H 2OH Aktiivsustegureid on võimalik määrata aururõhu mõõtmise teel.
tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH Termodünaamiline ja näiline tasakaalukonstant on omavahel seotud järgmiselt: CH 3COOC2 H 5 H 2O K a = K x = CH3COOH C2 H 2OH Aktiivsustegureid on võimalik määrata aururõhu mõõtmise teel.
olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH3COOH xC2 H 2OH Termodünaamiline ja näiline tasakaalukonstant on omavahel seotud järgmiselt: CH3COOC2 H 5 H 2O K a = K x = CH3COOH C2 H 2OH Aktiivsustegureid on võimalik määrata aururõhu mõõtmise teel.
mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH3COOH xC2 H 2OH Termodünaamiline ja näiline tasakaalukonstant on omavahel seotud järgmiselt: CH3COOC2 H 5 H 2O K a = K x = CH3COOH C2 H 2OH Aktiivsustegureid on võimalik määrata aururõhu mõõtmise teel.
mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka aCH 3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH3COOC2 H 5 x H 2O K x xCH3COOH xC2 H 2OH Termodünaamiline ja näiline tasakaalukonstant on omavahel seotud järgmiselt: CH3COOC2 H 5 H 2O K a K x CH 3COOH C2 H 2OH Aktiivsustegureid on võimalik määrata aururõhu mõõtmise teel.
fenoolftaleiini juuresolekul. Kui esim kordustiitrimine. eaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H20 konstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste OC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 C H 2O H 2O OH aC2 H 2OH CCH 3COOH CH 3COOH CC2 H 5OH C2 H 5OH ohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K' x, mis avaldatakse moolimurdude xi xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x xCH 3COOH xC2 H 2OH ahel seotud järgmiselt: CH 3COOC2 H 5 H 2O K a K x CH 3COOH C2 H 2OH mise teel. Antud töös kasutatakse näilist tasakaalukonstanti, mis on konstantne küllalt kasutatakse tasakaaluoleku kiiremaks saavutamiseks katalüsaatorina HCl. Katalüsaatori
Arvutusi saab teha teades vastava reaktsiooni tasakaalukonstanti, eeldades, et aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Töövahendid. Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, neli 50-ml mahuga korgiga suletavat kuiva kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid. ~0,5 M NaOH lahus (täpne kontsentratsioon pudelil), ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), 3 M HCl lahus, 100%ne etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool, destilleeritud vesi. 1 Avaldatakse ka moolimurdude järgi, sel juhul kasutatakse molaarse kontsentratsiooni asemel moolimurdusid Katse käik: Kahte 50-m1 mahuga täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse esimene segu 5 ml 3 M HCl + 5 ml vett (ainult soolhape ja vesi, st "taustaained" kaheks paralleelkatseks) Järgmisse kahte 50-m1 mahuga korgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi valmistada vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele üks järgmistest segudest: e) 5 ml 3 M HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli
kontsentratsiooni puhul igas segus on tasakaalukonstant püsiv. HCl lisatakse ainult katalüsaatorina reaktsiooni kiirendamiseks, ta ei võta osa reaktsioonist. Tööl on praktiline tähtsus iga keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades vastava reaktsiooni tasakaalukonstanti, eeldades, et aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. 1 Avaldatakse ka moolimurdude järgi, sel juhul kasutatakse molaarse kontsentratsiooni asemel moolimurdusid Töö käik. NB! Iga reaktiivi jaoks on eraldi pipett. Kahte 50-m1 mahuga täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse esimene segu 5 ml 3 M HCl + 5 ml vett (ainult soolhape ja vesi, st "taustaained" kaheks paralleelkatseks) Järgmisse kahte 50-m1 mahuga korgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi valmistada vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele üks järgmistest segudest:
katalüsaatorina reaktsiooni kiirendamiseks, ta ei võta osa reaktsioonist. Tööl on praktiline tähtsus iga keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades vastava reaktsiooni tasakaalukonstanti, eeldades, et aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Töövahendid. Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, neli 50-ml mahuga korgiga suletavat kuiva kolbi, kaaluklaas. 1 Avaldatakse ka moolimurdude järgi, sel juhul kasutatakse molaarse kontsentratsiooni asemel moolimurdusid Reaktiivid. ~0,5 M NaOH lahus (täpne kontsentratsioon pudelil), ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), 3 M HCl lahus, 100%ne etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool, destilleeritud vesi. Katse käik. NB! Iga reaktiivi jaoks on eraldi pipett. Kahte 50-m1 mahuga täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse esimene segu 5 ml 3 M HCl + 5 ml vett (ainult soolhape ja vesi, st
P1V1/T1n1 = P2V2/T2n2 Ideaalgaasi tihedus. Molaarmassiga M: d = MP/RT Gaasisegu rõhk võrdub komponentide osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida segu komponent avaldakf, kui teisi komponente anumas ei oleks. P = PA + PB + ... Õhu keskmine molaarmass on 29 g/mol. Moolimurd – näitab, milline osa kõigist segu molekulidest on antud aine molekulid. Huvipakkuva aine ja kõigi segusse kuuluvate ainete moolide arvu jagatis: XA = nA/nA + nB + ... segu kõigi komponentide moolimurdude summa on 1: xA + xB + ... = 1 Gaasisegu komponendi osarõhk on võrdeline selle komponendi moolimurruga: PA = nAP/nA + nB + ... = xAP Difusioon – ühe aine järk-järguline hajumine teises Efusioon – gaasi pihkumine vaakumisse läbi väikese ava. Selle kiirus on võrdeline temperatuuri ruutjuurega ja pöördvõrdeline gaasi molaarmassi ruutjuurega: (all). Efusiooni kiiruste võrdlemise põhjal saab määrata aine molaarmassi. Efusiooni kiirus on võrdeline molekulide keskmise kiirusega
annaabi.ee 
