Suurem osa neist asus üle jõe viljarikkas orus, kus nad endile pealinna Sparta ehitasid. Maa, mis oli kõigi ühisomadus, jaotasid nad eneste vahel ühesugusteks osadeks. Alistatud pärismaalased kaotasid mitte ainult oma maa, vaid ka isikliku vabaduse. Nad töötasid spartalaste juures orjadena, harisid nende põllud, olid sõudjateks laevastikus ja sõja korral käisid oma isandatega kaasas, kandes nende relvi. Orjastatud pärismaalased olid riigi omandus ja moodutasid ligi 23 kogu rahvastikust. Neid ei tohtinud keegi vabaks lasta, müüa ega surmata. Peale nende oli veel teisi, kes olid isiklikult vabad, harisid oma maad ja maksid spartalastele maksu. Spartalased ise elasid Sparta linnas. Nad ei teinud mingisugust kehalist tööd, see oli nende arvates häbistav. Sparta eesotsas seisis kaks kuningat. Neil oli piiramatu võim ainult sõja ajal, rahu ajal aga pidid kuningad küsima kõigis asjus nõusolekut vanematenõukogult, mida nimetati geruusiaks.
Et kindlasti saada kõige tervemaid, vastupidavamaid ja tugevamaid järglasi, võisid spartalased oma abikaasakohustused üle anda tugevamale ja nooremale kaaskodanikule. Sellisest kasvatusmeetodist võib täiesti aru saada, et kuna eesmärk oli sõdurite treenimine, siis taheti seda ka võimalikult hästi teha. Ei mõeldud aga sellele, et see tõesti nõrgendas tugevalt perekondlikke sidemeid ning see tekitas samuti halba meelt noortes, mis aga ei tule kasvatamisele kasuks jälle. Orjad moodutasid ligi 23 kogu rahvastikust. Neid ei tohtinud keegi vabaks lasta, müüa ega surmata. Peale nende oli veel teisi, kes olid isiklikult vabad, harisid oma maad ja maksid spartalastele maksu. Spartalased ise elasid Sparta linnas. Nad ei teinud mingisugust kehalist tööd, see oli nende arvates häbistav. See, et orjasid oli palju on minuarust negatiivne ning arvatavasti oli see tingitud sellest, et kehalist tööd peeti häbistavaks. Mõneti
Pietism- levis laialdaste rahvamasside seas, usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada, luteri usu lähendamine rahvale Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta. Kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Pietistlikud ideed jõudsid rahva sekka vennaste- ehk hernhuutlaste kaudu. Hernhuutlased- propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdõiguslikkust ning vendlust. Nad moodutasid omaette kogudusi, valides endile ise jutlustaja. Koguneti lageda taeva alla, ehitati ise palvemaju. Asuti võitlema vanade kommete vastu (hävitati ohvrikohti Lõuna-Eestis ja Saaremaal), loobuti kõrtsist, kuritgevus vähenes. Vennasteliikumine tõi rahva religioonile lähemale, andsid tõuke koorilaulu levikule (ühislaulmise traditsioon). Ratsionalism- filosoofia suund, mis hakkas levima valgustussajandil
septembril 1877. aastal. Seda kasutati selleks, et ennustada ohverdatud loomade sisikonna peal, eriti sobisid selleks lambad ja linnud. 10. Patriits ehk Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse. Rahvatribuun oli Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses vaesemate ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Plebeid - neil oli õigus osaleda küll rahvakoosolekutel, kuid nad moodutasid Rooma lihtrahva. Vajasid tihti rikamate abi. 2 konsulit olid kõrgeimad võimukandjad Rooma riigi vabariigi ajajärgul (hiljem oli amet formaalne). Neid oli kaks. Magistraad ehk Rooma riigiametnik Proletaar - Roomas olid ta ainsaks rikkuseks ta lapsed. 19. ja 20. sajandi vasakpoolsete (pahempoolsete / kommunistide) arusaamajärgi kapitalistliku ühiskonna palgatööline. Diktaator- Sõjalise hädaohu korral võidi aga nimetada erakorralist võimutäiust omav isik,
Trikliinium 9. Mis asi see on ja milleks seda kasutati? (Millal, mis rahvas) SEDA ME EI TEA 10. _______Patriits________________Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse. _______Rahvatribuun________________oli Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses vaesemate ja hiljem kõigi kodanike õigusi. ____________Plebeid_________ neil oli õigus osaleda küll rahvakoosolekutel, kuid nad moodutasid Rooma lihtrahva. Vajasid tihti rikkamate abi. ________2 konsulit___________________olid kõrgeimad võimukandjad Rooma riigi vabariigi ajajärgul (hiljem oli amet formaalne). Neid oli kaks. _______Magistraad___________ehk Rooma riigiametnik _____proletaar____________________Roomas olid ta ainsaks rikkuseks ta lapsed. 19. ja 20. sajandi vasakpoolsete (pahempoolsete / kommunistide) arusaamajärgi kapitalistliku ühiskonna palgatööline.
kohaliku vahendusel. Kaubasulg keeld kaubelda, et kaubandusest sõltuvaid piirkondi järeleandmistele sundida. Kommertsiaalne revolutsioon hiliskeskaja kaubanduse, teenuste areng. Pankade võlasuhted, vekslid, kahekordne raamatupidamine (algus Itaalias). Pangandus arenes välja rahavahetamisest ja liigkasu võtmisest. Kohapeal tohtis kasutada vaid kohalikku raha, st võõrraha tuli ära vahetada. Valuutaspekulatsioonid, operatsioonid erinevate vääringutega. Rahavahetajad moodutasid omavahel kompaniisi, mis tegelesid veksli asjandusega, teistes linnades kompanii esindajad. Raha ohtlik vedada, pealegi ebamugav kaalu tõttu (mündid ju!). Veksli abil saab teha rahaülekannet, vekslid nimelised ja ei igaüks ei saa vabalit ülekanda. Rahavahetajatel suured summad, mida hakati välja laenama. Sündis pank. Itaalia keeles banco ehk rahavahetus laud, banco rotta ehk laua lõhkumine. Vaimulikud ordud, millel palju raha ja nende esinduste vahendusel sai teha rahaülekandeid
annaabi.ee 
