Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"moodustatuna" - 3 õppematerjali

Kujutava geomeetria kordamisküsimused
8
pdf

Kujutava geomeetria kordamisküsimused

a)Paralleelne kiirtega b)Paralleelne ekraaniga 1)Paralleelne kiirtega – Sirgjoon 2)Paralleelne ekraaniga – Ringjoon 13. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. 1)Monge'i meetod 2)Aksonomeetria meetod 3)Kvooditud ristprojektsiooni meetod 14. Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks? Joont, mis ühendab projektsioone 15. Sõnastage kolmvaate peaomadus. 1) Kuna kolmvaade koosneb kahest kaksvaatest, moodustatuna ekraanipaaridest E1 risti E2 ja E2 risti E3, siis sest esiekraan (E2) esineb kummaski kaksvaates, nimetatakse siin esiekraani peaekraaniks, eestvaadet aga peakujutiseks. 2) Kolmvaade on sisuliselt kaks vaadet, kus esiekraan esineb kaks korda.Eeltoodust tinglikult esineb punkti esikvoot kolmvaates kaks korda, pealtvaate kaugusena x-teljest ja külgvaate kaugusena z-teljest. 3) Tunnus: AxA' = AzA''' = A''A 16

Energeetika → Kujutav geomeetria
16 allalaadimist
Kujutava Geomeetria abimaterjal
74
pdf

Kujutava Geomeetria abimaterjal

kolmvaade, tasandilesaadaksegi kuulubp6hiekraani ja ye kulgekraanijuurde. Seega mdrgitaksey-koordinaatl6ik pealtvaate A"' (loeA terts) on kUlgvaade. tuletamisel y3jirgi. yr ja k0lgvaatetuletamisel Sisuliselt koosneb kolmvaadekahest kaks- Praktiliseltseisneb nditeks punkti A(x;y; z) vaatest,moodustatuna e1 Le2 ekraanipaaridest kolmvaate tuletamine jdrgmiselt koostatud jae2L ee.Et esiekraanesinebkummaskikaks- murdjoonte joonestamises fioon.2.2): vaates, siis nimetataksesiin esiekraanipea- pealtvaateA'(x,y)jaoksl6ikudestOA,ja A,A"; ekraaniks, eestvaadet aga peakujutiseks. eestvaateA"(x,z)jaoksldikudestOA*jaA,A"; Eeltoodust tingitultesinebpunktiesikvootehk kulgvaateA"'(y,z) jaoks l6ikudestOA, ja

Insenerigraafika → Insenerigraafika
104 allalaadimist
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
62
pdf

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

nimetatakse stroofideks. Stroofideks ei loeta eraldiseisvaid üksikvärsse. Kui luuletus jaguneb võrdse värsiarvuga, kuid erineva ehitusega salmideks, on tegemist pseudostroofiga. 4. luuletus võib jaguneda erineva värsside arvuga salmideks: a. värsside arv salmides võib muutuda mingi range süsteemi järgi nagu nt itaalia (4+4+3+3) või inglise sonetis (4+4+4+2). Sellist luuletust võime käsitada moodustatuna eri liiki stroofides ja nimetada heterostroofiliseks; b. värsside arv salmides võib küll muutuda korrapäraselt, ent salmide ehitus ei tarvitse seejuures vastata stroofi tunnustele. Sel juhul on tegemist kas pseudostroofidega või tiraadidega; c. värsside arv salmides võib muutuda ilma mingi korrapärasuseta. Sel juhul pole põhjust kõnelda stroofidest, sest stroofi üheks põhitunnuseks

Teatrikunst → Kirjandus- ja teatriteaduse...
519 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun