Materjalideks oldi popliin,bjass, panama ja muud puuvillased riidesordid. Värvid olid sinised, türksinised , erksa rohelised ja kollased,värske valge. 4.5 1964-1965. Kanti laiemaid riideid, näiteks mantlid olid sirge lõikega ja tundusid eriti lohvakad. Materjal oli soojadel riietel kunstnahk ja poroloon,vatiinile töödeldi kaproni.Samuti pükstemood oli tollel ajal, võib väita, et domineeris jällegi spordirõivastus.Kasutati ka pükskostüümi moodides. Seda võis näha juba naistesoengutes, kuna neile senini meeldis poisipea.Naised kantsid pärleid palju, eriti pidulikudel üritustel olid nad ehetega kaetud.Samuti aksessuaaridena polnud kadunud kübarad, eriti väiksed kuklasse asetatud kübarad. Selleks ajaks polnud veel ära unustatud detailsust rõivastu juures, kasutati nööpe ning õmmeldi varrukaid ise külge. Mantlitel kanti salle,mis oli omapärane.Maybelline tegi tollel ajal reklaami juba ning näitas uuemaid meigitarbeid
[4] 8 Sama sajandi teisel poolel hakkas tasapisi moodi tulema sport, eelkõige tennis ja jalgrattasõit. Just 9 viimase jaoks võtsid naised kasutusele laiad, puhvis aluspüksid, mida kutsuti bloomersiteks ja mis 10 moemällu jäänud Ameerika illustraatori Dana Gibsoni leiutatud tegelaskuju Gibson Girli seljas. [4] 11 Pärast Esimest maailmasõda tegi naistepesu läbi esimese karmi muutuse. Paul Poiret'd ja Coco 12 Chaneli peetakse naise vabastajaks, sest nemad loobusid oma moodides korsetist, mis oli 13 pesumaailmas trooninud aastasadu. 1920. aastate talje ja büstita poisitarid kandsid narmastega 14 kleitide all küll sukki, uudseid püksikuid ja alusseelikut, kuid rinnavormi väärtustamise asemel oli 15 tollal põhimureks hoopis selle lamendamine. [4] 16 4.3 Kombinees kaunitarid. 17 Rikkalikule buduaaripesule mõeldes kangastuvad paljudele 1930. aastate filmid, kus näitlejannad 18 luksuslikes hommikumantlites meelalt meesobjekte võrgutasid
· Laadivaheldusliku s-iga sõnadest kuulub siia paas. VORMISTIKUST: · Ains part lõputa tugevaastmeline tüvi (hoogu, kiudu, laadi, loodi, moodi, praadi) · Ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline või partitiiviga kokkulangev tugevaastmeline tüvi (kiusse e kuidu, paesse e paasi, loesse e loodi, loosse e loodu, lõasse e lõõga, raosse e raagu, saosse e saadu, tõusse e tõugu) · de-mitmus de-tunnuseline ja tugevas astmes (laugude, lõõgadesse, moodides, praadidest, roogadele) · Mitm part sid-lõpuline või lõputa (hoogusid e hooge, laugusid e lauge, loodisid e loode) · i-mitmus puudub PÕHITÜÜP SÕBER · sõbra, sõpra, sõbrasse e sõpra, sõprade, sõpru e sõprasid, sõpradesse e sõbrusse · nõrgeneva vältevaheldusega ains nom ja gen 2-silbilised sõnad · sõnad, mille lõpul on l, r või v. Alates gen langeb teise silbi vokaal välja ja lisandub tüvevokaal (ader, kabel, koger, kõder,
annaabi.ee 
