Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed tõid kaasa stiilimuutuse ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Paraku oli tema looming väga ebaühtlane. Pariisis puutus kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tea värvikäsitus muutus. (Näiteks ,,Lilleline väli majakesega" (1908-1909), ,,Norra maastik männiga" (1910).) Mäe Saaremaa-ainelised teosed on esimesed moodasd eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju. (,,Pühajärv" (1918-1920), ,,Otepää maastik" (1918-1920).) Mägi võluvaimad maalid valmisid Itaalias. Looduspiltide kõrval maalis ka lilli ja portreid. 1920.aastatest väljendub portreedel tõsine meeleolu (,,Madonna" (1923-1924).). esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. Mäe loome viimane periood on taas seotud kodumaaga. Kunstikooli ,,Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta
c)Aatomi ehituse selgitamine (195 Albert Einstein), mis kõigutas teadmisi universumi seaduspärasustest d)Õpiti analüüsima inimese alateadvust (1900 Sigmund Freudi psühhoanalüüs): · Inimese käitumist ei määra niivõrd teadvus kui tungid · Pidev tungide allasurumine tekitab surutud energiat · Püüdis ravida inimesi, kes kannataasid neurooside ja hüsteeria all 3.Kirjandus ja kunst a)Läänemaailma kultuuripealinnaks oli Pariis, kus tekkisid moodasd kunstivoolud b)Juugend- kirjanduses ja arhitektuuris rõhutati ilu ja väänlevate ornamentidega (Gustav Glint) c)Ekspressionism- autori tunnete ja meeleolude rõhutatud väljendamine- närvilisus, dramantism d)Abstratsionism- tegelikkuse kujutamisest loobumine (Vassili Kandinsky) f)Levisid ka fovism (Henri Matisse) ja kubism (Pablo Picasso) 4.Muusikas olid keskusteks Pariis ja Viin, kus katsetati uudset helikeelt: a)Esmatähtis polnud meloodia, vaid otsiti uusi kõlavärve
kauplemisele ning pandi alus ka tänapäeva majanduselu põhijoontele. Kõike seda soodustas ennekuulmatute arvudeni tõusnud elanike arv. Inimesed ei saanud enam elada tööndusehitustes ning leviti linna välisosadesse. Ühtlasi muutusid linnakeskuse vanemad elamud jõukale kihile vastuvõetamatuteks ning nad ehitasid endale sammuti uued moodsamad elamud linna välisosadesse. Vananenud elamud kisti maha või remonditi ja neid asendavad nüüd moodasd hooned. Nii teisenebki linnasüda ja moodustuski Tartu city ja sama tendetsiga suundub ta tulevikku. Veidi rohkem kui pool sajandit tagasi oli Tartu nägu ja elu hoopis erinevad kui praegu. Üldiselt oli tegu rahuliku ja unise provintsilinnakesega, mille vaikust ja rahu vaid harva häiriti. Linnade kiirel arenemisel ja laienemisel on sageli tähele pandud liiklus- ja ärikeskuste jagunemist ning city’st eemal väikeste keskuste moodustumist. Ka Tartus peab see nähtus
annaabi.ee 
