Tegevus toimub antiikses Roomas,keiser Nero valitsemise ajal. Monteverdi nimi, mis vahepeal tundus unustuse hõlma vajuvat, särab nüüd, 20. saj., täies hiilguses möödunud sajandi kõige kuulsamate muusikute seas. Tema oopereid (eelkõige "Orpheust" ja "Poppaea kroonimist") mängitakse taas mitmete maade ooperiteatrites ning nad vaimustavad publikut neis peituvate eetiliste probleemide sügavuse, humanismi ning oma tänapäevaliku kõlaga. Tänu Monteverdile tekkis Veneetsias oma ooperikoolkond. Samasugused ooperikoolkonnad tekkisid ka teistes Itaalia linnades. Nt. Napolis, mis oli kuulus oma olustikumuusika poolest ja kus kees väga vilgas tänavaelu. Nii juhtuski, et ooperisse hakkasid tungima stseenid rahva elust, peamiselt koomilised, ning rahvamuusika intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa.
Tema õitseng sai alguse Veneetsias. Piisab, kui öelda, et sajandi lõpul oli tolles150 tuhande elanikuga linnas 16 ooperiteatrit. Esialgu oli tollel uuel zanril mitmeid nimetusi: muusikaline jutustus, lauludraama, muusikaline draama, draama muusikaga. Lõpuks tekkis nimetus OOPER- sõna, millel pole midagi tegemist muusikaga ega teatriga (it. k. opera- töö, teos). Algul oli kasutusel ka sõnaühend opera musica, s. o. muusikateos. Hiljem jäi sellest järele üksnes opera. Tänu Monteverdile tekkis Veneetsias oma ooperikoolkond. Samasugused ooperikoolkonnad tekkisid ka teistes Itaalia linnades. Nt. Napolis, mis oli kuulus oma olustikumuusika poolest ja kus kees väga vilgas tänavaelu. Nii juhtuski, et ooperisse hakkasid tungima stseenid rahva elust, peamiselt koomilised, ning rahvamuusika intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa.
Tema õitseng sai alguse Veneetsias. Piisab, kui öelda, et sajandi lõpul oli tolles150 tuhande elanikuga linnas 16 ooperiteatrit. Esialgu oli tollel uuel zanril mitmeid nimetusi: muus.line jutustus, lauludraama, muus.line draama, draama muus.ga. Lõpuks tekkis nimetus OOPER- sõna, millel pole midagi tegemist muus.ga ega teatriga (it. k. opera- töö, teos). Algul oli kasutusel ka sõnaühend opera musica, s. o. muus.teos. Hiljem jäi sellest järele üksnes opera. Tänu Monteverdile tekkis Veneetsias oma ooperikoolkond. Samasugused ooperikoolkonnad tekkisid ka teistes Itaalia linnades. Nt. Napolis, mis oli kuulus oma olustikumuus. poolest ja kus kees väga vilgas tänavaelu. Nii juhtuski, et ooperisse hakkasid tungima stseenid rahva elust, peamiselt koomilised, ning rahvamuus. intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Opera
Tema õitseng sai alguse Veneetsias. Piisab, kui öelda, et sajandi lõpul oli tolles150 tuhande elanikuga linnas 16 ooperiteatrit. Esialgu oli tollel uuel zanril mitmeid nimetusi: muus.line jutustus, lauludraama, muus.line draama, draama muus.ga. Lõpuks tekkis nimetus OOPER- sõna, millel pole midagi tegemist muus.ga ega teatriga (it. k. opera- töö, teos). Algul oli kasutusel ka sõnaühend opera musica, s. o. muus.teos. Hiljem jäi sellest järele üksnes opera. Tänu Monteverdile tekkis Veneetsias oma ooperikoolkond. Samasugused ooperikoolkonnad tekkisid ka teistes Itaalia linnades. Nt. Napolis, mis oli kuulus oma olustikumuus. poolest ja kus kees väga vilgas tänavaelu. Nii juhtuski, et ooperisse hakkasid tungima stseenid rahva elust, peamiselt koomilised, ning rahvamuus. intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa
Rõõmus pidu jätkub. Giulio Caccini (ca. 1550 Rooma lähedal - 1618 Firenze) Eurydike Euridice Dramma per musica Libreto - Ottavio Rinuccini Firenze 1602 (5.12.), Palazzo Pitti, Stanze del Sig. Don Antonio Medici Proloog ja 3 pilti Tegelased: vt. Peri Erinev: Pluton on bass; Radamanto on bass. Orkester: Basso continuo 3. Claudio Monteverdi (1567 Cremona 1643 Venezia) Oli esimene nn. suurhelilooja. Alustas hiilgavat karjääri Mantuas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, hertsog esitas Monteverdile ka ooperitellimuse (arvatavasti Medicite pulmapeo eeskujul). Monteverdi näol oli tegemist suurima omaaegse madrigalikomponistiga, kes valdas kontrapunkti viimse detailini. Kui ta kogu oma tohutu teadmistepagasiga hakkas tegelema primitiivse muusikalise kõnega, tõi see kaasa tõelise murrangu selles valdkonnas. Erinevalt Caccinist ei pidanud Monteverdi kontrapunkti kuradisünnitiseks. Monteverdi jagas terve noodi kuueteistkümneks osaks