MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................3 KES OLI MARIA MONTESSORI...............................................................4 MONTESSORI METOODIKAST..............................................................8 1.1 Lugema ja kirjutama õppimine Montessori järgi.................................10 1.2 Arvutama õppimine Montessori järgi..................................................11 KOKKUVÕTE..........................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS/ALLIKAD.................................................13 2 SISSEJUHATUS Valisin oma töö teemaks Montessori pedagoogika just eelkõige puhtalt iseenda uudishimust. Olen sellest kuulnud palju räägitavat, saanud kat...
vabakasvatus, steinerpedagoogika, waldorfkoolid ja montessori koolid. Minu referaat räägibki just montessori metoodikast. Valisin selle teema, kuna asin võimaluse käia mõni aasta tagasi Soomes ühes Montessori koolis ning sellest ajast on montessori pedagoogika mind huvitama hakanud ja tahtsin sellest rohkem teada saada. Samuti pakkus palju huvi ka Maria Montessori, kes on montessori pedagoogika looja. Oma referaadis seletan lahti, mis on alternatiivpedagoogika. Kirjutan Maria Montessorist, montessori meetodist ja selle rakendamisest koolis ja lasteaias. Alternatiivpedagoogika mis see on? Alternatiivpedagoogika on üldnimetus eri meetoditel põhinevate õpetamisviiside kohta, mida pole üldiselt riiklikus haridussüsteemis tunnustatud. Siia kuuluvad näiteks vabakasvatus ja steinerpedagoogika. Vabakasvatuse tulemusel on noorel suurem isiklik kompetentsus ja nõrgem sotsiaalne kompetentsus.(http://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivpedagoogika) Maria Montessori
Isetegevus on see jõud, mis äratab õpilastes sügavamat huvi, toob rõõmu õpetusest ja annab rahuldust õppimisest. (Käis 1991). 21 KOKKUVÕTE Maria Montessori oli suur inimene. Olles esimene naisüliõpilane Rooma ülikoolis võib teda esimeseks pidada ka kogu tema didaktilse tegevuse juures. Keeruliselt alanud õpingud kõrgkoolis, kuid selged sihid ja tahtejõud aitasid kaasa, et Montessorist saaks Montessori just selline nagu meie teda tänapäeval näeme. Maria Montessori kritiseeris tolleaegset kooli ja kogu haridussüsteemi, pidades seda lapsest väga kaugel olevaks; ta viitas lastele kui "kuivanud liblikatele", kes olid asetatud klaasvitriini teistele vaatamiseks. Ta nimetas kooli halliks ja lastele igavust tekitavaks kohaks, mille eesmärk oli vaid lastele "kulbiga tarkuse pähe valamine". Tema arvates ei arvestatud tollases
annaabi.ee 
