suuri sõjalisi kulutusi, samas kui USA'l ja Inglismaal olid need minimaalsed. Saksamaal ja USA's toimus kiire majanduse areng, Inglismaal oli majandus stabiilne ja Prantsusmaa majandus langes. Saksamaal ja USA'l oli uus tehnika, kuid Prantsusmaal ja Inglismaal hakkas see vananema. 11. Võrrelge nende maade sisepoliitikat 19.sajandi II poolel: erinevused ja sarnasused Prantsusmaa ja USA olid vabariigid, Saksamaa oli keisririik ja Inglismaal oli konsitutsiooniline monrhia. USA's ja Inglismaal oli kaheparteisüsteem. Kõigis neljas tekkisid ametiühingud. Põhiliselt toimus kiire linnastumine USA's kuid seda oli ka teistes maades. Samuti kujunesid USA's monopolid, mida teistes maades eriti ei olnud. Saksa- ja Prantsusmaal viid läbi sotsiaalseid reforme. 12. Võrrelge nende maade välispoliitikat 19.sajandi II poolel: erinevused ja sarnasused USA'l ja Inglismaal olid väiksed sõjalised kulutused, samas, kui Prantsusmaa ja
protestikirjal ei olnud, sest vallaametnikud pidid siiski jääma kohale ja kirjutama alla palvekirjale Saksa keisrile. Balti maanõukogu, kus oli lisaks Eesti- ja Liivimaale esindatud ka Riia linn ja Lääne-Eesti saared. See maanõukogu võttis vastu veelgi kaugemale ulatuva vastu - paluti, et saksa keiser osutaks abi Balti maariigi loomisel. Balti maariik pidi hakkama koosnema Eestimaast, Liivimaast, Kuramaast. Nähti ette, et Balti maariik saab olema konstitutsiooniline monrhia. Kõik need dokumendid edastati Berliini Saksamaa valitsusele ja jäädi ootama positiivset vastust. Baltisakslaste õnnetuseks said teada, et see pole sugugi lihtne - Saksa välisministeerium kartis tõsiseid komplikatsioone, mis võiks tekkida seoses sõlmitud Bresti rahulepingu tingimustega. Ka vasakpoolsed Saksa riigimehed seisid Balti maariigi vastu, sest leidsid, et see ei ole niivõrd kohaliku rahva tahtmine, kui ajast ja arust baltisakslaste soov
teiste riigiorganite ja indiviididega. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Monarh on ainuisikuline riigipea. Piiramata monarhia korral kuulub monarhile kogu võimutäius, riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja. Piiramata monrhia eri vormideks loetakse despootiat vanades idamaades, türanniat antiikmaailmas ja absoluutset monarhiat keskajal Euroopa riikides. Piiratud monarhia on monarhia alamliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esindaja poolt, kellega tal tuleb arvestada. Piiratut monarhiat on ajaloos esinenud seisuslik-esindusliku ja konstitutsioonilise monarhiana. Seisuslik-esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13.-17. sajanditel ja seda
annaabi.ee 
