Valkude koostises on enamasti 21-22 aminohapet. Aminohappeid on aga rakus rohkem, eriti palju on taimerakkudes vabu aminohappeid. 5. Lipiidid. Ained, mis on vees lahustumatud, apolaarsetes vedelikes lahustuvad ained. Nt bensiin, tärpentin, teataval määral piiritus. 5.1. Rasvad, õlid (glütserool+rasvhapped; küllastumata rasvhapped)Taimeõlid 5.2. Vahad (rasvhape+rasvalkohol) Mesilasvaha, lehepinnal, taluõuntel. Fosfolipiidid Steroidid 5.3. Terpenoidid Neid 3 rühma: 5.3.1. Terpeenid ehk monoterpenoidid (ühest terpenoidi ühikust). Nad väga taimsed, loomades praktiliselt pole. 5.3.2. Karotinoidid ehk oligoterpenoidid (mõnded terpeeni ühikud kokku). Karotinoidid (pigmendid, asuvad plastiidis) 5.3.3. Kautsuk ehk polüterpenoidid Kaitseaine, eelkõige taimede piimmahlas. Piimmahla võililles, kummi viigipuu (kummipuu), piimalillelised. 6. Nukleiinhapped 7. Alkaloidid 8. Fenoolsed ühendid. 8.1. Aromaatsed ühendid (monofenoolid) Lõhnavad sageli. Vaniliin,
Levinumad polaarsed peagrupid. Glütserofosfolipiidide struktuur, esindajad. Sfingolipiidide struktuur ja esindajad. Sfingomüeliinid, glükosfingolipiidid. Glütserofosfolipiidide struktuur: Sfingolipiidi struktuur: 4. Terpenoidide klassid ja esindajad. Karotenoidid. Steroidide esindajad. Kolesterooli struktuur ja bioloogiline roll. Sapphapped. Steroidhormoonid. Terpenoidid on mitmekesine ja laialt lvinud ühendid, mille molekulid koosnevad isopreeni jääkidest. Monoterpenoidid koosnevad kahest isopreeni jäägist. Steroidid toimivad hormoonidena, soodustavad toidulipiidide seedimist, on osa membraanist. Kõige levinum on kolesterool. Seskviterpenoidid koosnevad kolmest isopreeni ühikust. Diterpenoidid koosenvad neljast isopreeni ühikust. Triterpenoidid koosnevad kuuest isopreeni ühikust. Skvaleen on steroidi põhistruktuuri eelühend. Lanosterool eellaseks kolesteroolile ja teistele steroididele.
energiallikaks ning seemnetes varuaineks. b) Vahad – tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitsefunktsiooni. c) Fosfolipiidid – üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse. d) Steroidid – taimeraku membraanides on 30-50% lipiididest steroidid. e) Terpenoidid: Terpeenid ehk monoterpenoidid, taimed vajavad terpeene kaitseks putukate vastu, nt mentool. Karotinoidid ehk oligoterpenoidid koosnevad 4 terpeeni ühikust, asuvad plastiidides, taimedele olulised fotosünteesi abipigmendid. Kautšuk ehk polüterpenoidid – piimhape nt võililles. Nukleiinhapped – koosnevad nukleotiididest, moodustavad pikki ahelaid. DNA – desoksüribonukleiinhape. 4 lämmastikalust: A(adeniin), G(guaniin), T(tümiin), C(tsütosiin). RNA – ribonukleiinhape. Esmane
fosfodiestersidemega polaarne alkohol. Näiteks koliin ja letsitiin. Sfingolipiidid Struktuuri aluseks on sfingosiin ehk C-18 aminoolalkohol. · tseramiidid · sfingomüeliinid · glükosfingolipiidid Terpenoidid Ühendite rühm, mille molekulid koosnevad korduvatest C 5 ühenditest, mida võib vaadelda, kui isopreeni jääke. Limoneen, mentool, lükopeen, fütool Jagunevad: · monoterpenoidid · seskviterpenoidid · diterpenoidid · triterpenoidid · tetraterpenoidid Karotenoidid Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen,
annaabi.ee 
