· Taimerid · Rõhutundlikud elemendid · Sammjuhtimismoodulid Pneumojaotid ehk suunaventiilid muudava või suunavad suruõhu teekonda pneumo- torustikes. Pneumojaotid jagatakse olenevalt nende juhtimisviisist pideva juhtimisega- pneumojaoti on rakendunud asendis nii kaua kuni kestab juhttoime: kas manuaalne, pedaaliga, mehaaniline, pneumaatiline, elektriline (lülitus lähteasendisse toimub kas manuaalselt või vedruga). Neid nimetatakse ka monostabiilseteks pneumojaotiteks. Impulssjuhtimisega pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juht- signaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. Konstruktsiooni järgi eristatakse klappjaoteid (kuul- ja plaatklapiga) ning siiberjaoteid (kolviga, plaadiga, pöördsiibriga)
3.1 Juhtimisviiside liigitus. 7 Eksisteerib kaks erinevat pneumojaotite juhtimisviisi, pidev juhtimine ning impulssjuhtimine. 3.1.2 Pideva juhtimisega juhtimisviis Pneumojaoti on rakendunud asendis nii kaua, kuni kestab juhttoime: kas manuaalne, pneumaatiline, mehaaniline, elektriline (lülitus manuaalselt või vedruga lähteasendisse). Selliseid jaoteid nimetatakse monostabiilseteks. 3.1.3 Impulssjuhtimine Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtusignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel, näiteks antakse hetkeks impulss. Peale juhtsignaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Selliseid jaoteid nimetatakse bistabiilseteks 3.1.4 Pneumojaotite juhtimismeetodid Pneumojaotites kasutatakse väga erinevaid juhtimismeetodeid: mehaaniline,
(väljaarvatud juhtimisavad) ja teine number pneumojaoti tööasendite arvu. Näide: 3/2 pneumojaoti 3 ava 2 asendit 4/3 pneumojaoti 4 ava 3 asendit 6.2.3 Pneumojaotite juhtimist kajastavad tingmärgid Juhtimisviisi poolest eristatakse: Pideva juhtimisega. Pneumojaoti on rakendunud asendis nii kaua kuni kestab juhttoime: kas manuaalne, pedaaliga, mehaaniline, pneumaatiline, elektriline (lülitus lähteasendisse toimub kas manuaalselt või vedruga). Neid pneumojaoteid nimetatakse ka monostabiilseteks. Impulssjuhtimisega. Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juhtsignaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. Kokkuvõte pneumojaotite tingmärkidest: 59 6.2.3 Pneumojaotite juhtimismeetodeid näitavad tingmärgid:
(väljaarvatud juhtimisavad) ja teine number pneumojaoti tööasendite arvu. Näide: 3/2 pneumojaoti 3 ava 2 asendit 4/3 pneumojaoti 4 ava 3 asendit 6.2.3 Pneumojaotite juhtimist kajastavad tingmärgid Juhtimisviisi poolest eristatakse: Pideva juhtimisega. Pneumojaoti on rakendunud asendis nii kaua kuni kestab juhttoime: kas manuaalne, pedaaliga, mehaaniline, pneumaatiline, elektriline (lülitus lähteasendisse toimub kas manuaalselt või vedruga). Neid pneumojaoteid nimetatakse ka monostabiilseteks. Impulssjuhtimisega. Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juhtsignaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. Kokkuvõte pneumojaotite tingmärkidest: 59 6.2.3 Pneumojaotite juhtimismeetodeid näitavad tingmärgid:
annaabi.ee 
