b.ii. H2PO4-2 energia ülekanne b.iii. HPO4-2 kilpnäärme hormoonis Süsivesikud ehk sahhariidid Molekul koosneb süsinikust (C), vesinikust(H) ja hapnikust(H) Jagunevad: 1. MONOSAHHARIIDID molekulis (3-7) 5-6 C aatmonit a. Glükoos C6H12O6 ÕPI PÄHE (nt õpik lk 29!!!!) b. Fruktoos - C6H12O6 maitse poolest magusam kui glükoos c. Riboos ja desoksüriboos 2. Oligosahhariid: liitsuhkrud (molekul 2-10 monosahh. Jääki a. nt: maltioos=glc+glc b. sahharoos = glc+fru (roo suhkur) c. laktoos piima suhkur 3. POLÜSAHHARIIDID: molekul koosneb rohkem kui 10-st monosahhariidi jäägist nimetatakse BIOPOLÜMEERIDEKS koosneb MONOMEERIDEST nt: tärkils, glükogeen, tselluloos, kitiin Sahhariidide ülesanded: 1. Ehituslik ülesanne ja kaitse ülesanne a. Polüsahhariid (kitiin kest) a.i
Toidus leiduvad SV-d, mida inimese seedetrakt suudab lagundada, lammutatakse seedetrakti vastavate ensüümide poolt monosahhariidideni, eelkõige glükoosiks, kuid vähem ka laktoosiks ja fruktoosiks. SV-d saavad imenduda üksnes monosahhariididena peensoolest verre ja kantakse laiali kudedesse ning maksa. SV- te seedimise lõpp-produkt on glükoos, galaktoos imendub sama mehhanismiga nagu glükoos ja fruktoos imendub passiivselt. Verega maksa jõudnud monosahh muundatakse glükoosiks, mis on peamine süsivesikuline ühend, mis inimese AV-s toimib. Toitumise järgselt, mil glükoosi tase veres tõuseb, intensiivistub nii maksas kui lihastes glükoosist glükogeeni sünteesimine ja ladestam. See toimub kõhunäärme hormooni insuliini mõjul, mille kontsentr suurenem kaasneb alati glükoositaseme tõusuga ringlevas veres. Glükogeeni säilit maksas ja lihastes. SV-te vajaduse suurenemisel lammutatakse maksa glükogeen
strukt. · Tselluloos mitsellides, ferment tsellulaas · Hemitselluloos rühm polüsahhariide · Pektiinaine taimne polüsahhariid · Parkained fenoolse loomusega, kootav toime · Kitiin looma ja seeneriigile iseloomulik Keemilised elemendid taime rakus: Csüsinik Hvesinik Ohapnik Nlämmastik · Osmoos nt vesi · Difusioon nt gaasid · Passiivtransport org. happed, monosahh. · Aktiivtransport vajalik energia, nt K ja Na · Taimeraku kestas olevate avade keskmine läbimõõt on 5nm, siit 20 kDa · Plasmodesmides saavad liikuda molekulid, mis pole suuremad kui 800 Da Jääkained taimedes: 1. Tärklistärklis tekib velgusenergia baasil kloroplastides, ta ei lahustu vees, ta muudetakse suhkruks. Tärkliseterad: 1)lihtterad 2)poolliitterad 3)liitterad 2. Valk, rasvad & õlid
annaabi.ee 
