· Konkurents toob kaasa majandusliku ebavõrdsuse. Vaesem osa vajab riigi toetust, et toime tulla. Konkurentsi poliitiliseks kandjaks turul on valitsus. Valitsus peab soodustama konkurentsi. Konkurentsipoliitika on turumajanduse keskne osa. Konkurentsipoliitikas on välja kujunenud 2 põhisuunda, mida riigi väljaantud seadused peavad taotlema. Ühelt poolt tuleb kindlustada konkurentsi olemasolu, mis hõlmab nii tegevus- kui valikuvabadust ja tähendab võitlust monopolismi vastu. Teiseks konkurentsipoliitika suunaks on võitlus konkurentsi aususe eest. Seega põhieesmärk ongi ausa ja tegusa konkurentsi tagamine majanduses. Konkurents peab soodustama majanduslikku vabadust, toodete uuendamist jne. EBAAUS KONKURENTS Kõlvatuks konkurentsiks nimetatakse tegusid, mis on vastuolus kaubanduse heade tavadega ning millega taotletakse ebaausate konkurentsi eeliste saamist. Siia hulka kuuluvad: · eksitav reklaam, nt: ebatõeste andmete levitamine;
maksusüsteem tulumaksu protsendi sõltuvus kasumi või tulu suurusest, · Omandi austamine viib teise deontoloogilise põhimõtte isiku vabaduse - kitsendamisele · Ainult vaba konkurentsi tingimustes, kus ükski müüja ega ostja ei ole piisavalt suur turuhinna mõjutamiseks, saab tekkida hinnatase, mis oleks maa, töö ja kapitaliga õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim · Selline olukord oli ainult monopolismi-eelses kapitalismis kartellid- kartellikokkulepped · Monopolivastased seadused · Tööjõud eriline kaup, mida ei saa lahutada tema kandjast isikust · Töövõtja on seotud oma elukoha, perekonna, riigi, rahva ja keelega inertne võrreldes väga transpordimahukate või kiiresti riknevate kaupade ja materjalidega · Suhteline vabadus valitses USAs tööjõuturul 1950/ 1960 inimesed olid väga mobiilsed · Ülemaailmne tööturg
protsendi sõltuvus kasumi või tulu suurusest, · Omandi austamine viib teise deontoloogilise põhimõtte isiku vabaduse - kitsendamisele · Ainult vaba konkurentsi tingimustes, kus ükski müüja ega ostja ei ole piisavalt suur turuhinna mõjutamiseks, saab tekkida hinnatase, mis oleks maa, töö ja kapitaliga õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim · Selline olukord oli ainult monopolismi-eelses kapitalismis kartellid- kartellikokkulepped · Monopolivastased seadused · Tööjõud eriline kaup, mida ei saa lahutada tema kandjast isikust · Töövõtja on seotud oma elukoha, perekonna, riigi, rahva ja keelega inertne võrreldes väga transpordimahukate või kiiresti riknevate kaupade ja materjalidega · Suhteline vabadus valitses USAs tööjõuturul 1950/ 1960 inimesed olid väga mobiilsed · Ülemaailmne tööturg
Majanduskasv on saavutatud eelkõige välissuhtluse elavnemise ning ekspordi märkismiväärse suurenemise arvel. Majanduse avanemine peaks aitama hoida Eesti väljapoole suunatud arenguteel. Kui majandus ning turg on sedavõrd kitsukesed nagu Eestis praegu, pole ainult siseturule suunatud tootmine reeglina efektiivne: välisturgudel osalemist vôib pidada oluliseks ka majandusliku efektiivsuse seisukohast. Lisaks on majanduse avatus oluline impordist tuleneva, monopolismi piiramist soodustava konkurentsi tõttu. Tervikuna iseloomustas 1993. aasta majanduspoliitikat liberalism ja riigi minimaalne sekkumine. Majanduse juhtimine (erinevate institutsioonide poolt) lähtus eelkôige vajadusest teostada turumajandusse viivaid reforme ning ajada antiprotektsionistlikku ja konkurentsi tagavat majanduspoliitikat, mis soodustaks tururegulatsiooni. 1993. aastal astuti märkimisväärna samm rahaturu ja pangasektori arengus. 1992
annaabi.ee 
