Sidekoe kiud on: * kollageensed kiud – tugevamad, ei veni, tõmbetugevad.Mood. valk kollageen. Kiud moodustavad kimpe. Peenemad mood. organite mikrostrooma, jämedamad organite kapsli, septid ja trabeekulid. Iga kiud moodustub fibrillist ja fibrillid omakorda mikrofibrillidest. * elastsed kiud – venivad, väike tõmbetugevus. Mood. elastiin. Ei moodusta kimpe. Peenemad kollageensetest. * retikulaarkiud - vähem venivad. Mood. kollageen tüüp III. Mood. paljudes organites mikrostrooma. Mononukleaarse fagotsütaarse süsteemi mood. vere monotsüüdid, sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid), vereloomeorganite makrofaagid, Kupfferi rakud, võõrkeha ümbritsevad hiidrakud, osteoklastid; närvikoe mikrogliiarakud. 18. Eriomadustega sidekoed (sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude) * sültjas sidekude – textus mucosus - esineb vaid nabaväädis, täiskasvanutel puudub. Rakud on haralised, pikkade jätketega. Rakud on seotud üksteisega peente harude abil. Rakuvahe põhiaine
Koekahjustus (fibrinoosne nekroos) Ülitundlikkusreaktsioonid tekivad lahustuvate antigeenidega. Antigeen-antikeha kompleksid ehk immuunkompleksid ladestuvad kudedesse ning see põhjustab patoloogia. Immuunkompleksid tekivad iga immuunvastuse korral, kuid patoloogia teke sõltub nende suurusest, hulgast, afiinsusest ning reageeriva antikeha isotüübist. Suuremad agregaadid fikseerivad komplemendi ning eemaldatakse kiirelt vereringest mononukleaarse fagotsüüdisüsteemi poolt. Väiksemad kompleksid aga ladestuvad veresoonte seintes. Seal nad seostuvad Fc retseptoritega leukotsüütidel ning põhjustavad leukotsüütide aktivatsiooni ja koekahjustuse. III tüüpi koekahjustusmehhanism võib vallanduda nahas, kui on olemas IgG antikehad sensibiliseeritud antigeeni vastu. Kui antigeeni süstida nahka, siis veres ringlev ning kudedesse difundeerunund IgG antikeha moodustab lokaalselt immuunkompleksi
lagundada o Moonde käigus läheb kulles üle lihatoidule, mistõttu sooltoru remodelleeritakse lühemaks nagu on iseloomulik lihatoidulistele loomadele o Algselt sarvhammastega varustatud väike suu muutub suuremaks (lõualuude kuju muutub) ja tekib lihaseline pikk keel toidu püüdmiseks o Kullese algselt külgedel asetsevad silmad tekitavad mononukleaarse nägemise (parem silm innerveerib vasakut ajupoolkera ja vastupidi) o Metamorfoosil paigutuvad silmad selgmiselt-eesmiselt, mistõttu tekib otsevaade ja binokulaarne nägemine (tekitatakse neuronite ühendused mõlema ajupoolkeraga, mõlemad ajupoolkerad saavad signaale mõlemast silmast, tekib 3D kujutis), võimaldades paremini saaklooma leida – neuroneid mitte ei remodelleerita vaid tekiad uued neuronid/ühendused
annaabi.ee 
