· Histiotsüüdid on suhteliselt suured (10-20 µm) ebakorrapärase kontuurjoonega rakud · Tuum on ümar või ellipsoidne; tsütoplasma koosneb hästi arenenud Golgi kompleksist ja varieeruvast hulgast lüsosoomidest · Moodustuvad monotsüütidest, mis on sisenenenud sidekoesse (võivad tekkida ka mitte- diferentseerunud mesenhümaalsetest rakkudest) · Histiotsüüdid koos teiste fagotsütoosivõimeliste rakkudega moodustavad organismi makrofaagide süsteemi (mononukleaarne fagotsütaarne süsteem) Mononukleaarne fagotsütaarne süsteem · Kaitsesüsteem koosneb fagotsütoosivõimelistest rakkudest Vere monotsüüdid Sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid) Võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid Närvikoe mikrogliiarakud Vereloomeorganite (punane luuüdi, lümfoidsed organid) makrofaagid Maksa sinusoidides paiknevad Kupfferi rakud Kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid Plasmarakud
järgi Norwalkis, USAs, kui tekitajaks osutus caliciviiruste perekonda kuuluv väike ümar viirus. Tänaseks on teada neli erinevat noroviiruste genotüüpi, mis igaüks jaguneb veel 20 geneetiliseks klastriks. Patogenees (miks ja kuidas) Noroviirus põhjustab peensoole põletikku ehk teriiti. Viirus häirib soole harjasäärise funktsiooni, vältides vee ja toitainete absorptsiooni. Jejunumis esinevad tömbistunud hatud, tsütoplasmaatiline vakuolisatsioon ja mononukleaarne infiltratsioon. Väljaheites verd ei leidu. Nakkuse ülekanne. Noroviirused on väga nakkavad, levides kergesti ühelt inimeselt teisele ja haigestumiseks võib piisav olla nii vähese hulga kui kümnekonna viiruseosakese sattumine seedekulglasse. Viiruseid levitavad nakatunud inimesed, eriti massiliselt satuvad viirused keskkonda oksendamise ja kõhulahtisuse episoodide ajal, saastades pindasid, mille puudutamisel kantakse kätega viiruseid
lamestunud kujuga. Müofibroblastid rakud, mis omavad nii silelihasrkakkude kui fibroblastide tunnuseid. Neil on kontraktiilsed filamendid, tekivad nt. haava paranemise käigus (aitavad haava kokku tõmmata) Makrofaagid suhteliselt suured ebakorrapärase kontuurjoonega rakud, moodustuvad monotsüütidest,koos teiste fagotsütoosivõimeliste rakkudega moodustavad organismi makrofaagide süsteemi. Mononukleaarne fagotsütaarne süsteem vere monotsüüdid, sidekoe makrofaagid, võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid, närvikoe mikrogliiarakud, vereloomeorganite makrofaagid, maksa sinusoidides paiknevad Kuppferi rakud, kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid Plasmarakud tekivad lümfotsüütidest, tuum pole tsentris, toodavad antikehasid(immunoglobuliine) Nuumrakud e. koebasofiilid sisaldavad suuri sõmeraid, osalevad põletiku- ja allergilistel reaktsiooonidel
Koostise alusel eksudaadi vormid: - Seroosne (koevedelikku sisaldav); - Fibrinoosne (fibriini sisaldav) Fibriin tekib trombiini toimel fibrinogeenist - Katarraalne - hemorraagiline; - mädane; Eksudaadi kogunemiskohad: a) kehaõõned ja õõneselundite valendikud; b) põletikust haaratud koed, mis immutuvad läbi eksudaadi e. põletikulise infiltraadiga; Eksudaat rakulise koostise alusel: 1. polümorfonukleaarne (ülekaalus neutrofiilid, eosinofiilid; 2. mononukleaarne/ümarrakuline (makrofaagid, plasmarakud; lümfotsüüdid); Eksudaadi bioloogiline tähendus: - kahjustava faktori (toksiin, mikroobid, keemil. ühend.) lahjendamine; - kahjustava faktori kahjutustamine (opsonisatsioon, antikehad) ja immobilisatsioon (fibriin), rakuliste reaktsioonide kulgemise võimaldamine; 3) Rakulised reaktsioonid 1. leukotsüütide ääreseis e. marginatsioon ja primaarne adhesioon: leukotsüütide väljumine
annaabi.ee 
