puuvilla, nisu · Islami levik tõi siia palju araablasi, aafrika ja araabia kultuuri baasil tekkiski suahiiliu kultuur · Suahiili keeles palju araabiakeele mõjusid · Rannikulinnade teke. Linnriigid · Valitses islami usk ja kultuur, põhielanikonna moodustasid siiski põlisrahvad · Linnriigid jõukad. Ehitati moseesid, paleesid, kivielamuid · Kõrgel tasemel käsitöö. Puuvillriie, savinõud, klaasitooted, helmed Lõuna-Aafrika ZIMBABWE KULTUUR. MONOMOTAPA · 13.-15. sajand-Suur-Zimbabwe(kivist hooned) , mille rajasid batu hõimud · Pealinna ümbritses u 300 m pikkune, kuni 10 m kõrgune ja 3-5 m paksune graniidist ringmüür, laotud ilma mördita. Unikaalne ehitusviis kogu Mustas Aafrikas · Valitseja palee kaunistatud kulla, kalliskivide ja vasega · Teadmata põhjusel hüljati 1450. a. pealinn ja siirduti põhjapoole, kust sai alguse Monomotaba · Monomotaba kaubitses kulla, elevandiluu, loomanahkade ja orjadega
rahvuspark. Zimbabwe Mosambiigiga piirnevas idaosas on mäestikuline piirkond, kus asub ka riigi kõrgeip tipp, 2593 m kõrge Mount Nyangani. Samas asuvad ka Byumba mäed ja Ngyanga rahvuspark. Zimbabwe eripäraks on ka mitmete antiiksete linnade kivist säilmete olemasolu. Tuntuim neist on ilmselt Masvingos olevad Great Zimbabwe säilmed, mis pärienvad Monomotapa impeeriumi ajast. Huvipakkuvad on ka Khami, Dhlo-Dhlo ja Naletale säilmeid. KES JA MIKS EHITAS SUUR-ZIMBABWE? 16. sajandil kuulsid Portugali kaupmehed esimeste eurooplastena sügaval Aafrika südames asuvast hiiglaslikust varametekompleksist, mis näis olevat otsekui tühjusest esile kerkinud. Kuuldused said kinnitust 1867. aastal, kui Ameerika Ühendriikides sündinud Saksa päritolu jahimees ja maadeuurija Adam Renders kogemata varemetesse sattus. Nüüd kerkis hulk küsimusi
Osadest linnadest kujunesid kaubandusega tegelevad linnriigid, kus valitses silami usk ning võim oli araabia dünastia käes, kuid suuremaosa elanikkonnast moodustasid siiski Aafrika põlisrahvad. Linnad paistsid silma oma jõukusega: · Ehitati moseesid, paleesid, kivielamuid · Kõrgel tasemel käsitöö Toodeti ka vahetuskaupa Aafrika sisealadele savinõud, helmed, klaastooted, puuvillriie. LÕUNA-AAFRIKA ZIMBABWE. MONOMOTAPA Suur-Zimbabwe (13.-15. saj) oli keskaegse Lõuna-Aafrika vanimaid ning võimsamaid riike, mille rajasid bantu hõimud. Nimetus tuleneb sõnadest dzimba dzamabwe kivist hooned. Linna ümbritses umbes 300 m pikkune, -10 m kõrgune ja 3-5 m paksune ringmüür, mis oli laotud graniidiplokkidest ilma mördita. Taoline suur müür pidi pakkuma nii kaitset vaenalste eest kui ka rõhutama valitseja vägevust ning mõjukust. Valitsejal oli koos oma õukondlastega
See oli omaaegne mõjukas riik, mis oli keskajal ka Eurooplastele tuntud. Selle langusaeg jääb 18. sajandisse, enne oli tegemist praktiliselt impeeriumiga. Nigeri kallastel tekkisid kolm riiki – Ghana, Mali ja Songhai. Keskaegne Ghana asub oluliselt rohkem põhja pool kui tänapäeva Ghana. Kongo jõe suudmes asus võimas Vana-Kongo riik, mis jäi tänapäeva Angola aladele. Tegemist oli väga tähelepanuväärse riigiga. Suur-Zimbabwe tekkis Saabi jõe kallastele (monomotapa). Vanad Aafrika riigid Meroe riik eksisteeris alates 10. saj eKr kuni 4. saj pKr. Selles oli traditsioon ehitada püramiide nagu Egiptuses, kuid need olid oluliselt väiksemad. Aksumi riik jäi kaasaja Eritrea aladele ning eksisteeris 1. kuni 10. sajandini pKr. Selles võeti 4. saj vastu ristiusk ja Etioopia elanikkonnast on ligi pool tänase päevani kristlased. Aksumi riigikultuuri traditsioonidest kasvas sisuliselt välja ka Etioopia riik, mis hiljem laienes oluliselt lõuna poole
annaabi.ee 
