· purdkivimid (terrigeensed kivimid) tekivad murenenud lähtekivimi tükkide ehk purdosakeste kuhjumisel; · keemilised settekivimid tekivad keemilisel teel otse lahustest sadenemisel; · biokeemilised settekivimid tekivad organismide mineraalse osa (skeleti) settimisel või organismide kaasabil lahustest kristalliseerumisel. (1), (8) Liivakive või liigitada ka koostise järgi: · areniidid (monomineraalsed liivakivid) koosnevad põhiliselt ainult ühest mineraalist; · arkoosid (polümineraalsed liivakivid) koosnevad mitmest mineraalist, peamiseks mineraaliks on päevakivid; · grauvakid (polümiktsed liivakivid) koosnevad mitmete mineraalide ja kivimiosakeste segust. (1), (8) Keemiliste ja biokeemiliste settekivimite rühmitamine põhineb keemilisel koostisel (Tabel 1). Tabel 1-Keemilised ja biokeemilised settekivimid
Illiit 0,02-0,2 20-30 50-100 Montmorilloniit 0,001-0,01 40-100 200-800 2.5 Pinnaseosakeste mineroloogiline koostis Jämedamad pinnaseosakesed kruus ja kivid on oma koostiselt samasugused kui kivimid, mille lagunemisel nad on tekkinud ja nende mineroloogiline koostis on mitmekesine. Peenemad pinnaseosakesed on tavaliselt monomineraalsed. Liiva- ja tolmuterad koosnevad valdavalt kvartsist. Harvem esineb kaltsiiti ja teisi mineraale. Võrreldes liiva- ja tolmuteradega on savi mineroloogiline koostis mitmekesisem. See sõltub nii algkivimi koostisest kui ka keskkonna tingimustest, milles lähtemineraalide muundumine murenemine toimub. Oma keemiliselt koosseisult on enamlevinud savimineraalid kaoliniit, illiit ja montmorilloniit sarnased ja kuuluvad alumohüdrosilikaatide hulka
1.2.3 Pinnaseosakeste mineroloogiline koostis Kruus ja liiv on koostiselt energia puhul), d/dmax = parim tihedus ehituse vundamendile, sest pinnase tugevus on ammendumas. Mahumuutus on pinnase puhul seotud kui kivid, peenemad pinnaseosakesed on tav monomineraalsed. Liiva- ja surve tuleb otse peale. Pinnase omakaalust põhjustatud pinge tema poorsuse vähenemisega - tihenemisega. Pinnaseosakeste endi tolmuterad koosnevad valdavalt kvartsist, harvemini kaltsiiti ja teisi mineraale. arvutamisel tuleb mahumass korrutada kihi paksusega ja seejärel veel deformeerumine on väikse tähtsusega, millega arvestamine pole vajalik.
Montmorilloniit 0,001-0,01 40-100 200-800 2.5 Pinnaseosakeste mineroloogiline koostis Jämedamad pinnaseosakesed kruus ja kivid on oma koostiselt samasugused kui kivimid, mille lagunemisel nad on tekkinud ja nende mineroloogiline koostis on mitmekesine. Peenemad pinnaseosakesed on tavaliselt monomineraalsed. Liiva- ja tolmuterad koosnevad valdavalt kvartsist. Harvem esineb kaltsiiti ja teisi mineraale. Võrreldes liiva- ja tolmuteradega on savi mineroloogiline koostis mitmekesisem. See sõltub nii algkivimi koostisest kui ka keskkonna tingimustest, milles lähtemineraalide muundumine murenemine toimub. Oma keemiliselt koosseisult on enamlevinud savimineraalid kaoliniit, illiit ja montmorilloniit sarnased ja kuuluvad alumohüdrosilikaatide hulka
annaabi.ee 
