eriseadustega. 1920-33: volikogu moodustas oma volituste tähtajaks valitsuse (vallavanem ja tema abid) kui kollegiaalse täitevorgani. Valitsus ei omanud volikogu suhtes autonoomset pädevust. 1926. a-st ei kuulunud vallasekretär enam vallavalitsuse liikmete hulka. Alates 1933. a uus suund: - maaomavalitsuste kaotamine - keskvalitsuse võimupiiride suurenemine KOV-de arvel (keskvalitsuse organitele anti KOV-i kõrgemate ametnike kinnitamise õigus) - monokraatsuse printsiibi eelistamine kollegiaalsuse printsiibile 1937/38. -40: vallaomavalitsuse organid: vallavolikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu, linnapea või linnavanem maaomavalitsuse organid: maavolikogu, maavanem, maavalitsus ja valla- ja linnavanemate täiskogu KOVi pädevus Vallad: - hoolekanne ja abiandmise korraldamine; - avalike algkoolide ja raamatukogude asutamine ja ülalpidamine - perekonnakirjade ja valimisnimekirjade pidamine
1920-33: volikogu moodustas oma volituste tähtajaks valitsuse (vallavanem ja tema abid) kui kollegiaalse täitevorgani. Valitsus ei omanud volikogu suhtes autonoomset pädevust. 1926. a-st ei kuulunud vallasekretär enam vallavalitsuse liikmete hulka. Alates 1933. a uus suund: - maaomavalitsuste kaotamine; - keskvalitsuse võimupiiride suurenemine KOV-de arvel (keskvalitsuse organitele anti KOV-i kõrgemate ametnike kinnitamise õigus); - monokraatsuse printsiibi eelistamine kollegiaalsuse printsiibile. 1937/38. -40: vallaomavalitsuse organid: vallavolikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu, linnapea või linnavanem maaomavalitsuse organid: maavolikogu, maavanem, maavalitsus ja valla- ja linnavanemate täiskogu 3.4. Kohaliku omavalitsuse pädevus Vallad: tähtsamateks ülesanneteks oli - hoolekanne ja abiandmise korraldamine;
ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Legitimatsiooni uuendamine võib toimuda ka varem, põhiseaduses ja seadustes ettenähtud juhtudel; enamuse õigus otsustada. See tähendab, et otsustamine toimub majoriteedi ehk enamuse põhimõttel. Kollegiaalsetes täidesaatvates organites nagu näiteks Vabariigi Valitsuses ning linna- ja vallavalitsustes toimub otsustamine häälteenamuse põhimõttel. Teistes avalikku haldust teostavates organites toimub otsuste vastuvõtmine üldjuhul monokraatsuse põhimõttel; avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega. Põhiseaduse § 3 sätestab, et riigivõimu (s.h. täidesaatvat riigivõimu) teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega võib öelda, et rahvas (oma hääleõiguslike kodanike kaudu) määrab nii otseselt kui ka kaudselt kindlaks avalikku 19 haldust teostavate organite jt. institutsioonide tegevuse piirid, sest kehtiv põhiseadus võeti
ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Legitimatsiooni uuendamine võib toimuda ka varem, põhiseaduses ja seadustes ettenähtud juhtudel; enamuse õigus otsustada. See tähendab, et otsustamine toimub majoriteedi ehk enamuse põhimõttel. Kollegiaalsetes täidesaatvates organites nagu näiteks Vabariigi Valitsuses ning linna- ja vallavalitsustes toimub otsustamine häälteenamuse põhimõttel. Teistes avalikku haldust teostavates organites toimub otsuste vastuvõtmine üldjuhul monokraatsuse põhimõttel; avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega. Põhiseaduse § 3 sätestab, et riigivõimu (s.h. täidesaatvat riigivõimu) teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega võib öelda, et rahvas (oma hääleõiguslike kodanike kaudu) määrab nii otseselt kui ka kaudselt kindlaks avalikku 19 haldust teostavate organite jt. institutsioonide tegevuse piirid, sest kehtiv põhiseadus võeti
annaabi.ee 
