aktiivsusest. Haiguse progresseerumisel väheneb süveneva immuunpuudulikkuse foo- nil organismi vastupanuvõime infektsioonidele, tekib luude destruktsioon luuvalu, patoloogiliste murdude ja hüperkaltseemiaga, aneemia, neerupuudulikkus, aga ka neu- roloogilised komplikatsioonid. Vaatamata kõrgdoosis tsütostaatilisele ravile ei ole võimalik haigusest terveneda. Diferentsiaaldiagnoos Diferentsiaaldiagnostiliselt tuleb hulgimüeloomi eristada teistest monoklonaalset gammopaatiat põhjustavatest seisunditest nagu ebaselge tähendusega monoklonaalne gammopaatia, luu üksikplasmatsütoom, luuväline üksikplasmatsütoom, hulgi üksikplasmotsütoomid ja amüloidoos. Eristamine põhineb peamiselt luuüdi morfoloo- gilisel uuringul ning müeloomile iseloomulike kliiniliste haigustunnuste esinemisel. Kuna ebaselge tähendusega monoklonaalne gammopaatia, luu üksikplasmatsütoom, luuväline üksikplasmatsütoom ja hulgi üksikplasmotsütoomid võivad aja jooksul
ellujäämine hiljem? Saavutatakse selektiivsete söötmetega. Müeloomi liinid erinevad ainevahetuse sõltuvuste tõttu (või muu iseärasuse tõttu). Lisaks on vaja, et müeloomi ja B lümfotsüütidel oleks samad MHC kompleksid, kasutatakse puhtaid liine, paljukordse tagasiristamisega saadud. Van/pan hiired?? Mikrotiiterplaatidele külvatakse nii, et ühte auku satub tõenäoliselt üks rakk, seda korratakse ja nii saadakse puhtad liinid, mis toodavad ühte antikeha. Monoklonaalset antikeha toodetakse rasedustestide tarbeks. Kõige enam kasutatakse hiiri, aga ka rotte kanu. Ka inimesi, inimest maha ei lööda ja põrna välja ei võeta, loodus ise immuniseerib, skriining peab teine olema, puhastatakse verest B rakud, olemas on ka inimese müeloomi liinid, pikaajaline geneetiline stabiilsus inimese hübriidsete rakkude puhul on halb. Kui tahame tappa ingit rakku mida antikeha ära tunneb, siis kinnitame antikeha külge mingi toksiin nagu ritsiin
äratundmisele. Seega hinnatakse CD4 rakkude funktsioonivõimet reeglina sekreteeritud tsütokiinide hulga ja tüübi järgi. Tsütokiine saab määrata nende aktiivsuse järgi bioloogilistes rakukasvu analüüsides, kus nad toimivad kas kasvufaktorite või –inhibiitoritena. Spetsiifilisem on ELISA modifikatsioon sandwich ELISA, milles tsütokiini iseloomustatakse tema võime kaudu siduda kaht erinevat monoklonaalset antikeha, mis tsütokiini erinevate epitoopidega seostuvad. Tsütokiin-spetsiifiline antikeha on kinnitatud plastikplaadile, sellega seostub tsütokiin, millega omakorda seostub teine antikeha. T-raku vastuste uurimiseks on kasutusel ka ELISA modifikatsioon – ELISPOT. T-raku populatsioone stimuleeritakse meid huvitava antigeeniga ning asetatakse siis tsütokiinidele vastavate antikehadega kaetud plastikplaadile
annaabi.ee 
