tegelikku isadust loomadel, peeti paljusid linde lausa "eeskujulikult" monogaamseteks. Näiteks on koguni käibel väljend "luigetruudus". Nn DNA-sõrmejärje meetod on selle ettekujutuse tänaseks suuresti purustanud. Selgub, et nn sotsiaalse monogaamia varjus peitub tihti bioloogiline polügaamia. Väliselt harmoonilist ainuabielu elavate lindude mõlemad sugupooled on leitud salaja või avalikult harrastamas paariväliseid kopulatsioone vallaliste isenditega või teiste monogaamsete paaride liikmetega. Paarivälised kopulatsioonid Sotsiaalselt monogaamsete isaste huvi paariväliste kopulatsioonide vastu on kerge seletada sugupoolte vahelise põhilise erinevusega kuigi liigile on omane monogaamne paarumissüsteem, tasub isastel püüda veelgi oma bioloogilist edu suurendada, viljastades partnereid väljastpoolt pesitsuspaari. Paariväliste kopulatsioonide arv monogaamsetel lindudel on üsna suur ja liigiti väga varieeruv. Olenevalt liigist moodustavad emaste kõigist
väljendada oma soospetsiifilisi tunnuseid. -Erinevused võivad olla ka värvuses, karvkatte tiheduses või muskulaarsuses. -Avastatud ka, et inimeste puhul näosümmetria on slummides (vaestel) suurema erinevusega kui kesklinnas paiknevatel (rikastel) inimestel. -Eriti puudub info just soolise dimorfismi puhul käitumises. · Sooline Dimorfism monogaamsete (ehk ainuabieluliste) lindude toitmiskäitumises, eksperiment must- kärbsenäpiga. On avastatud, et monogaamsete lindude puhul toiduotsimise nissid erinevad sugupoolte vahel ja seetõttu erineb toit ka olemuselt ja saagi suuruselt. Lendavad emased organismid toituvad rohkem puuvõredes, isased õhus olles/õhust. Jälgiti must-kärbsenäpi pesasid kus olid 8 päeva vanused pojad.
Metssiga puudus Eestis täielikult 17, kuni 19. sajandil valitsenud külmematel perioodidel. Ta vaenlasteks on suurkiskjad: karud ja hundid. Poegadele on ülimalt ohtlik ka ilves. Eestis on metssiga tavaline jahiloom. 7. Mäger (Meles meles) 46 Mäger elab urgudes, mida aastakümneid kasutades võivad moodustuda suured "mägralinnakud". Sellised linnakud võivad olla mitme korrusega ja üle 100 urusuudmega. Elab monogaamsete paaridena, vahel mitu perekonda koos. Mäger saab urge teha vaid sinna kus on põhjavesi võimalikult sügaval ja kuhu ei koguneks pinnavett. Eelistab liigirikkaid segametsi, kuid urge on leitud ka kuivadest männikutest ja isegi rabasaartelt. Tema urgusid kasutavad hiljem teised loomad, näiteks kährikud. Mäger on peamiselt öise eluviisiga, alustades oma toiduotsingutega hämaras. Öine toiduring võib kujuneda mitme kilomeetri pikkuseks, kuid see sõltub
munarakud, misjärel isane need viljastab. Sellest tulenevalt on emasel võimalus esimesena lahkuda isane kindel, et järglased on tema omad. Paarivälised suhted – Lisaks mõjule vanemhoole jaotuse suhtes sugupoolte vahel avaldavad kaks eespool loetletud asjaolu – sugurakkude erinev hind eri sugupoolte jaoks ja isaduse tõendamatus – olulist mõju ka sigimiskäitumise muudele aspektidele, sh paarivälistele suhetele. Näiteks isegi monogaamsete ehk ainuabieluliste liikide (nagu on näiteks enamik linde ja imetajate klassis erandlikult mõned primaadiliigid, sh inimene) isased püüavad oma bioloogilist kohasust tihti suurendada varjatud paariväliste kopulatsioonide abil teiste paaride emastega. Seega võib üks ja sama isane olla sotsiaalselt monogaamne, kuid samal ajal bioloogiliselt polügüünne ehk “mitmenaisepidaja”.
annaabi.ee 
