Magaval loomal aeglased, kõrge amplituudiga lained, erutatud loomal kõrge sagedusega ja madala amplituudiga lained. Uni NS, eriti aga suuraju koore närvirakkude pidurdus, lihaste toonus madal, hingamissagedus langeb, vererõhk, kehatemperatuur ja ainevahetuse intensiivsus langeb. Uni kaitseb ajurakke ülekoormuse eest. Une jooksul taastatakse neuronites ioonide tasakaal, energiarikaste fosforiühendite varu, valkude, aminohapete varu. Inimene, linnud monofaasilise unega (ükskord ööpäevas) Loomad polüfaasilise unega (mitu korda ööpäevas) Kui EEG-s on ülekaalus teeta- ja deltarütmid, siis on tegemist nn. aeglase unega 4-5 korda öö jooksul esineb kiire une periood (3-4 min.). Kiire une ajal ei ärka loom, kuid esineb unenägusid, liigutusi ja vegetatiivse talitluse kiirenemist. Une ajal võivad teatud keskused olla pidurduse alt väljas ( n. ema kuuleb lapse nuttu).
Magaval loomal aeglased, kõrge amplituudiga lained, erutatud loomal kõrge sagedusega ja madala amplituudiga lained. Uni NS, eriti aga suuraju koore närvirakkude pidurdus, lihaste toonus madal, hingamissagedus langeb, vererõhk, kehatemperatuur ja ainevahetuse intensiivsus langeb. Uni kaitseb ajurakke ülekoormuse eest. Une jooksul taastatakse neuronites ioonide tasakaal, energiarikaste fosforiühendite varu, valkude, aminohapete varu. Inimene, linnud monofaasilise unega (ükskord ööpäevas) Loomad polüfaasilise unega (mitu korda ööpäevas) Kui EEG-s on ülekaalus teeta- ja deltarütmid, siis on tegemist nn. aeglase unega 4-5 korda öö jooksul esineb kiire une periood (3-4 min.). Kiire une ajal ei ärka loom, kuid esineb unenägusid, liigutusi ja vegetatiivse talitluse kiirenemist. Une ajal võivad teatud keskused olla pidurduse alt väljas ( n. ema kuuleb lapse nuttu).
seeläbi võimaldada loomulikul teel verd pumpavatel kudedel juhtimine uuesti üle võtta. Defibrillatsiooni tegemist kirjeldatakse vastavas peatükis. Kuigi algoritm on universaalne, võib laste puhul, alajahtumise, intoksikatsiooni või uppumise korral osutuda vajalikuks rakendada erimeetmeid. Defibrilleeritavad vereringe seiskuse vormid (VT ja VF) VT/VF-rütmide esmane ravi on defibrillatsioon. See toimub kolmeses seerias 150–200 J bifaasilise vooluga või 360 J monofaasilise vooluga. Peale igat defibrillatsiooni taasalusta kohe kaudse südamemassaažiga, sõltumata südamerütmi ja pulsi taastumisest. Põhjendused on järgnevad. Juhul kui defibrillatsioon on olnud efektiivne ja vereringe taastub, õnnestub väga harva kohe peale defibrilleerimist pulssi palpeerida. Samas võib aeg, mis kulub pulsi leidmiseks, halvendada müokardi olukorda juhul, kui vereringe ei ole taastunud. Taastunud vereringe foonil ei suurenda rindkere kompressioonid VF tekkimise riski.