geograafia, evolutsiooni jm seisukohast. Nt botaanika, zooloogia, mikrobioloogia. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on loomulikud kõikidele elusorganismidele. Geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. 15. Monitooring e seire plaanipärane ja pidev keskkonnaseisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. 16. Katse loodusteaduste põhilisi uurimismeetodeid. 17. Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 18. Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. 19. Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse katseid. 20. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide
2. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse - Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. · Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. · Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. · Proovialade meetodid, näit. kvadraatide meetod.(tabel meetod) · Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. · Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises.
Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid 1) Eksperiment ehk katse- Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. 2) Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 3) Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. 4) Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. 5) Proovialade meetodid, näit. kvadraatide meetod.(tabel meetod) 6) Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. 7) Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises.
Eksperiment on nüüdisteaduses kogemusel põhineva tunnetuse peamine meetod. Eksperimendis mõjutatakse uurimisobjekti ja selle olekutingimusi eriomase seadmekogumi vahenduselt. Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. 2)Vaatlus- jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks 3)monitooring ehk seire- plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. 4)modelleerimine- tunnetusmeetod. mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimustulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas, raske või eetiliselt lubamatu. 5)Proovialade meetod: nt:taimkatteüksus<->kvadraali pindala(tabel) 6)Loendus-loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. Loendus võib olla absoluutne(kõik isendid) või suhteline(osa tervikust).
Eksperiment on nüüdisteaduses empiirilise (kogemusel põhineva) tunnetuse peamine meetod. Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus jälgimine · Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. Monitooringu üheks liigiks on kaugseire Maa pinna distantsuurimine, mille eesmärgiks võib olla nt taimkatte produktiivsuse ja saagi ennustamine. · Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimustulemuste tõlgendamises. · Proovialade meetod · Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel.
Eksperimendiga selgitatakse näit. organismide reaktsiooni ökoloogiliste tegurite muutustele (autökoloogias) või taimekooslustes jm. ilmnevaid liikide suhteid. Suuremaid ja keerukamaid ökosüsteeme uuritakse mudeleksperimentide abil (modelleerimine). 2) Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 3) Monitooring ehk seire (lad. monitor hoiataja, nõuandja) plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. Monitooringujaamu rajatakse: a) inimtegevusest mõjutamata või võimalikult vähe mõjutatud aladele foonaladele; b) inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele; c) eelnevalt nimetatud alade siirdealadele. Monitooring võib olla: a) kohalik e. lokaalne; b) piirkondlik e. regionaalne; c) ülemaailmne e. globaalne. Monitooringu liigid (meetodite järgi): a) geofüüsikaline (meteonäitajate, kiirgus-, soojus- ja veereziimi m.);
annaabi.ee 
