Out of Africa teooria leiab, et rassid on tekkinud hiljem, liig Homo sapiens raames, Aafrikas. 1952. a. ilmus UNESCO raamat What is race, mis üldiselt pani aluse seisukohale, et sünnilt on kõik rassid võrdsed. Rassid Praegused rassid arvatakse olevat tekkinud viiest rassist, mis elasid erinevates piirkondades 10000-40000 aastat tagasi: Kaukasoidid - Lääne-Aasia Australoidid - Austraalia, Jaava, Kalimantan Mongoloidid - Aasia Kapoidid - Aafrika Kongoidid - Lõuna-Aafrika Tänapäeval eristatakse nahavärvi põhjal kolme põhirassi Valge ehk europiidne rass Kollane ehk mongoliidne rass Must ehk negriidne rass Europiid Mongoliid Negriid Kuhu kuulume meie, eestlased? Eestlased kuuluvad europiidide hulka. Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk,
roomlased kõiki välismaalasi, st inimesi, kes ei kuulunud nende ühiskonda. Rahvasterändamise põhjused Rahvasterändamise põhjused on: - klimaatilised muutused 4.-5. sajandil toimus Euroopas miskipärast kliima jahenemine; - Demograafilised põhjused: elanikkonna juurdekasv, mis tekitas maapuuduse. Rahvasterände ajendiks on aga Aasia rändhõimu hunnide sissetung. Hunnid on Sise- Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. Rassilt arvatakse, et nad olid mongoloidid. Hunne on esimest korda mainitud Hiina allikais 3. sajandil eKr. Algne asuala praeguses Põhja- Hiinas. Rahvaarvult ei ületatud 300 tuhande piiri. Hunnide kõige tuntum liider oli Attila (406-453, valitses 434-453). Germaanlaste riikide tekkimine ehk barbarite kuningriigid Rahvasteränne kiirendas Lääne-Rooma riigi langust. Läänegootide riik. Kõigepealt tungisid hunnid idagermaanlaste hulka kuuluvate, Musta mere rannikul asunud idagootide aladele (see oli aastal 375).
aastat, mil dr John Langdon down (1828-1886), Surrey's praktiseerinud inglise arst, sündroomile iseloomulikke tunnusjooni esmakordselt kirjeldas. Enda poolt kirjeldatud sündroomi põhjuseid Down ei mõistnud. Tema seisukoha, et Downi sündroom kujutab endast primitiivsete mongolite etnilise genofondi avaldumist, lükkas peagi ümber tema arstist poeg Reginald. 1.2 Terminoloogia Kunagi öeldi Downi sündroomiga inimeste kohta, et nad on ,,mongoloidid" või siis lihtsalt ,,mongolid". Tänapäeval aga kasutatakse aga väljendit ,,Downi sündroom". 1.3 Kui tihti Downi sündroomi esineb? Downi sündroom on üks kõige levinumatest kaasasündinud sündroomidest. Tegemist on kõige sagedamini esineva kromosoomide arvulise kõrvalkaldega, mis on ka veel kõige levinum intellektuaalsete puuete põhjustaja. Iga 700 vastsündinu kohta sünnib üks Downi sündroomiga laps- ja see kehtib kõigi etniliste rühmade kohta. Poistel esineb Downi
arusaamatusi. · Ärge mingil juhul peitke oma Downi sündroomiga last ! · Mis on Downi sündroom ? · Downi sündroomiga lastel on erinevaid jooni tunduvalt rohkem kui sarnaseid. · Nii Downi sündroomiga lapsed kui ka täiskasvanud on väga erineva välimuse, temperamendi ja võimetega. Igaüks neist on ainulaadne isiksus. · Sündroom on seisund, mille tunneb ära teatud üheaegselt esinevate tunnusjoonte järgi. · Kunagi öeldi Downi sündroomiga inimeste kohta ,,mongoloidid". · Downi sündroomi põhjustajaks on kromosoomide arvuline kõrvalkalle. · Iga 700 lapse kohta sünnib üks Downi südroomiga laps. · Poistel esineb Downi sündroom veidi sagedamini kui tüdrukutel. · Mitte ühelgil lapsel ei esine korraga kõiki iseloomilikke tunnuseid. · Kõigil esinevad mõned sündroomi tunnused. · Downi sündroomi tunnused: a) ümar nägu b) ülespoolse viltuse lõikega silmad c) pehmed ja sirged juuksed d) lühike ja jäme kael e) laiad käed, lühikesed sõrmed
annaabi.ee 
