vaieldamatu prioriteet. Kandinsky viis lõpuni selle moodsa kunsti liini, mis algas van Goghi värviekspressionismist, läbis fovismi ning lõppes ekspressiivse abstraktsionismiga. I maailmasõja järgse kunsti areng polariseerub: ühel pool avalik nihilistlik kunst (dada, sürrealism) ja tesel pool jätkuvad otsingud „väljenduslikus“ laadis, eelkõige sellest edasi arenevas „konstruktiivses“ liinis. Konstruktiivse abstraktsionsmi arendamisel kuulub keskne roll PIET MONDRIANILE (1872-1944), kes tegi kubismist radikaalse sammu geomeetrilisse abstraktsionsmi. Mondrian oli hollandi päritolu kunstnik, paljude uurijate arvates seletab see paljuski tema kalvinistlikult askeetliku kunsti olemust. Mondriani kujunemine on tüüpiline selle põlvkonna avangardistidele. Mondriani arvates ei söandanud kubism minna loogilise lõpuni ega teinud kõiki järeldusi omaenese avastustest. Mondrian oli läbi teinud ka
Siin kuulub Kandinskyle vaieldamatu prioriteet. Kandinsky viis lõpuni selle moodsa kunsti liini, mis algas van Goghi värviekspressionismist, läbis fovismi ning lõppes ekspressiivse abstraktsionismiga. I maailmasõja järgse kunsti areng polariseerub: ühel pool avalik nihilistlik kunst (dada, sürrealism) ja tesel pool jätkuvad otsingud ,,väljenduslikus" laadis, eelkõige sellest edasi arenevas ,,konstruktiivses" liinis. Konstruktiivse abstraktsionsmi arendamisel kuulub keskne roll PIET MONDRIANILE (1872-1944), kes tegi kubismist radikaalse sammu geomeetrilisse abstraktsionsmi. Mondrian oli hollandi päritolu kunstnik, paljude uurijate arvates seletab see paljuski tema kalvinistlikult askeetliku kunsti olemust. Mondriani kujunemine on tüüpiline selle põlvkonna avangardistidele. Mondriani arvates ei söandanud kubism minna loogilise lõpuni ega teinud kõiki järeldusi omaenese avastustest. Mondrian oli läbi teinud ka
Siin kuulub Kandinskyle vaieldamatu prioriteet. Kandinsky viis lõpuni selle moodsa kunsti liini, mis algas van Goghi värviekspressionismist, läbis fovismi ning lõppes ekspressiivse abstraktsionismiga. I maailmasõja järgse kunsti areng polariseerub: ühel pool avalik nihilistlik kunst (dada, sürrealism) ja tesel pool jätkuvad otsingud ,,väljenduslikus" laadis, eelkõige sellest edasi arenevas ,,konstruktiivses" liinis. Konstruktiivse abstraktsionsmi arendamisel kuulub keskne roll PIET MONDRIANILE (1872-1944), kes tegi kubismist radikaalse sammu geomeetrilisse abstraktsionsmi. Mondrian oli hollandi päritolu kunstnik, paljude uurijate arvates seletab see paljuski tema kalvinistlikult askeetliku kunsti olemust. Mondriani kujunemine on tüüpiline selle põlvkonna avangardistidele. Mondriani arvates ei söandanud kubism minna loogilise lõpuni ega teinud kõiki järeldusi omaenese avastustest. Mondrian oli läbi teinud ka analüütilise kubismi, kuid