tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku- ja meremaalidega. Kus asus · Barokk sai alguse Roomast ja levis kiiresti kogu Euroopas. Kuna barokk õitses vastureformatsiooni tõttu peamiselt katoliiklikes maades, oli see rakendatud paavstide teenistusse. Neid huvitas lisaks kiriku maine tõstmisele ja usu tugevdamisele ka enda positsiooniga uhkeldamine. Samavõrd oluliseks sai barokk ka teistes monarhistlikes riikides. Uus stiil sobis ideaalselt kuninga jumalikku võimu rõhutama, seda esile tõstma. Arhitektuur · Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Katariina loss venemaal: Skulptuur · Barokiajal hoogustus skulptuuride ja skulptuurigruppide loomine kirikutesse, samuti
*** Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni oli riigikorraldus Euroopas hoopis teistsugune. Riiki valitses ainuisikuliselt MONARH3 (keiser4, kuningas, tsaar5), mistõttu sellist poliitilist reziimi nimetataksegi ABSOLUUTSEKS MONARHIAKS. Kui juhtus, et nii mõni monarh püüdles hariduse poole ja huvitus kultuurist, siis nimetati seesugust isevalitsejat VALGUSTATUD MONARHIKS. Valgustatud monarhideks pidasid end Preisi kuningas Friedrich Suur ja Vene keisrinna Katariina II, kuid ka seesugustes monarhistlikes riikides puudus konstitutsioon. Kõik riigi kodanikud olid keisri, kuninga või tsaari alamad. Kuningas määras ainuisikuliselt ministrid, kinnitas seadused, mõistis oma kohtunike kaudu kohut. Prantsusmaal (kuid ka kõikjal mujal) oli kogu elanikkond jaotatud kolme seisusesse: preestrid, aadlikud ja KOLMAS SEISUS e. lihtrahvas, kusjuures viimane moodustas ligi 92% elanikkonnast. Aadlikud ja preestrid ei pidanud maksma makse, seda pidi tegema üksnes kolmas seisus
*** Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni oli riigikorraldus Euroopas hoopis teistsugune. Riiki valitses ainuisikuliselt MONARH3 (keiser4, kuningas, tsaar5), mistõttu sellist poliitilist reziimi nimetataksegi ABSOLUUTSEKS MONARHIAKS. Kui juhtus, et mõni monarh püüdles hariduse poole ja huvitus kultuurist, siis nimetati seesugust isevalitsejat VALGUSTATUD MONARHIKS. Valgustatud monarhideks pidasid end Preisi kuningas Friedrich Suur ja Vene keisrinna Katariina II, kuid ka seesugustes monarhistlikes riikides puudus konstitutsioon. Kõik riigi kodanikud olid keisri, kuninga või tsaari alamad. Kuningas määras ainuisikuliselt ministrid, kinnitas seadused, mõistis oma kohtunike kaudu kohut. Prantsusmaal (kuid ka kõikjal mujal) oli kogu elanikkond jaotatud kolme 13 seisusesse: preestrid, aadlikud ja KOLMAS SEISUS ehk lihtrahvas, kusjuures viimane moodustas ligi 92% elanikkonnast
Surprising Adventures of Robinson Crusoe aastal 1719.a. ning seda peetakse esimeseks ingliskeelseks romaaniks üldse. Raamat on originaalkeeles kättesaadav netiaadressil www.bibliomania.com/0/0/17/31/frameset.html 9 Teatud paralleele võib tõmmata kirjeldatud ühest inimesest koosnevate majandussüsteemide ja tänapäeval eksisteerivate üksikute absoluutsete monarhiate vahele nagu Monaco, Brunei, Saudi Araabia jt. Näiteks puudub mitmetes monarhistlikes riikides tulumaks nii üksikisikutele kui ettevõtetele. Sellisel maksustamisel poleks ka mõtete. See näeks välja nii nagu tõstaks üks inimene raha ühest oma taskust teise umber. Absoluutsetes monarhiates monarh võrdub riik ja riik võrdub monarh. Kõik majanduslikud ja ressursside paigutamisega seotud otsused langetab monarh. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus
annaabi.ee 
