4) Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike.(monarhia, piiramata monarhia, sesuslik-esinduslik monarhia, konstutsiooniline monarhia, vabariik, feodaalne vabariik, sotsialistlik vabariik, nõukogude vabariik, rahvademokraatlik vabariik, presiidentaalne vabariik, parlamentaarne vabariik). Monarhia on riigi valitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, ke somandab selel võimu pärimise teel eluaegselt ja juriidiliselt vastutamata. Monarhh on seejuures ise ainuisikuline riigipea.Eristatakse piiramata ja piiratud monarhijat. Piiramatu monarhija korral kuulub monarhile kogu monarhija täius, st riigi pea on üheaegselt kõrgeim seadusandlik võim, täidesaatev võim ja õigusmõistja. Piiratud monarhija - monarhija alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt, kellega tal tuleb arvestada. Monarhi võimul puudu absoluutne võim.
Riigi valitsemise vorm – selle all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimu organite loomise, ülesehituse, omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigi organite ja indiviididega. Riigi valitsemis vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike. Monarhia – riigi valitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, ke somandab selel võimu pärimise teel eluaegselt ja juriidiliselt vastutamata. Monarhh on seejuures ise ainuisikuline riigipea. Eristatakse piiramata ja piiratud monarhijat. Piiramatu monarhija korral kuulub monarhile kogu monarhija täius, st riigi pea on üheaegselt kõrgeim seadusandlik võim, täidesaatev võim ja õigusmõistja. Piiratud monarhija - monarhija alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt, kellega tal tuleb arvestada. Monarhi võimul puudu absoluutne võim.
Kuningate jumaliku õiguse postulaat- ainuvalitsejad rõhutasid oma võimu jumalast antud seaduslikkust. Nad on jumala poolt välja valitud. Ja täidavad oma poliitikas jumalikke eesmärke. Riigi huvi teooria. Kui riik on kuidagi ohustatud siis ei ole valitseja tegevusel mingeid piiranguid. Oli õigustuseks türanniale Valgustatud abolotism. Valgustatud valitsejad otsisid oma tegevusele õigustust oma alamate heaolu parandamises. Põhi idee ,,monarhh on riigi esimene teener". Fridrich suur. Katarina 2. venemal carlos 3. hipaanias joseph 2 austrias. Ajasid erinevat poliitikat, kuid tunnistasid valgustuse põhimõtteid. Valitsemise tegevust vabadust takistas tugev aadel. Kes polnud reformidega nõus. Elati rahvusvahelises süsteemis mis oli nõrkadele riikide ohtlik. Vajadus säilitada täielikku kontrolli andis võimaluse vaid väheste järelandmiste tegemisega reaalsuses. Võib