Gottfried Wilhelm Leibniz`i monaadi teooria Kujutlusest, et iga asja täiuslik kirjeldus on ühtlasi kogu maailma kirjeldus tekib Leibnizi kuulus monaadideõpetus. Maailm koosneb monaadidest (iseseisvad substantsid, mille omadusteks on "taju" ja "püüdlemine", mida igas monaadis sisaldub erineval määral ja vahekorras). Nii nagu iga objekti täiuslik kirjeldus sisaldab kogu universumi, nii sisaldab iga monaad kogu universumi. Igas monaadis toimuv peegeldub kõigis teistes monaadides -- lihtsalt enamiku monaadide tajuvõime on liialt nõrk selleks, et näiteks minu monaad tunnetaks mingilgi kombel mõne sääse monaadi tapmist kuskil Ameerikas. Seega on enamik monaade ebatäiuslikud -- nad tajuvad universumit vaid osaliselt ja ebaselgelt. Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku esitatuna täiesti meelevaldsed. L. monadoloogiat võib edukalt esitada näitena sellest, kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud
mingitpidi on kõik asjad omavahel põhjuslikult seotud. Kujutlusest, et iga asja täiuslik kirjeldus on ühtlasi kogu maailma kirjeldus tekib Leibnizi kuulus monaadideõpetus. Maailm koosneb monaadidest (iseseisvad substantsid, mille omadusteks on "taju" ja "püüdlemine", mida igas monaadis sisaldub erineval määral ja vahekorras). Nii nagu iga objekti täiuslik kirjeldus sisaldab kogu universumi, nii sisaldab iga monaad kogu universumi. Igas monaadis toimuv peegeldub kõigis teistes monaadides -- lihtsalt enamiku monaadide tajuvõime on liialt nõrk selleks, et näiteks minu monaad tunnetaks mingilgi kombel mõne sääse monaadi tapmist kuskil Ameerikas. Seega on enamik monaade ebatäiuslikud -- nad tajuvad universumit vaid osaliselt ja ebaselgelt. Kui eksisteerib üks täiuslik monaad -- Jumal, kelle taju on täiuslik ja läbinisti selge. Jumal on andnud kõigile monaadidele neile eriomase püüdluse ("ettemääratud harmoonia"), mis edasi
Gottfried Wilhelm LEIBNIZ (1646 - 1716). Püüdis näidata, et teaduslik maailmavaade on ühitatav teoloogide Jumalaga. Maailm koosneb lõpmatust arvust monaadidest: hinge-tüüpi substantsidest. (Substants on miski, mis on võimeline eksisteerima iseseisvalt.) Monaad on igavene tervik, jagamatu ja hävimatu. Monaadid ei mõjuta üksteist, nende sees toimuv on määratud selle hinge enese sisemise dünaamikaga. Jumala tahtel toimuvad monaadides sisemised muutused, mis kajastavad iga monaadi ümbruses toimuvat: predetermineeritud harmoonia. Küllaldase aluse printsiip: igal asjal peab olema mingi põhjus. Uusaja filosoofia põhiprobleem: Kuidas leida koht inimesele maailmas, mida valitsevad loodusseadused, mis on neutraalsed hea ja kurja suhtes? Maailm on võimalik, kui ta on kooskõlas loogikaga. On lõpmatu arv võimalikke maailmu, kuid meie maailm on parim kõikidest loogiliselt võimalikest.
annaabi.ee 
