innesi) ja 2 Tähnilist kiiversäga albiinovormis (Corydoras paleatus). Akvaarium on firmalt Resun, nimetus Half Moon 350, mullitajaks on TetraTec ning filter on vatiga sisefilter. Akvaariumis on peale kalade veel mitu Vallisneeria taime, põhjas peenike kruus ning paar kivi. Peidupaigaks on lossikujuline kaunistus. 25 liitrises raudraamiga akvaariumis elavad 4 kollast mollit ,üks betta ning klaas-ja kirsskrevetid. Taimedest on akvaariumis spiraalne vallisneeria, microsorum pteropus, java moss, christmas moss ja bacopa caroliniana. Akvaariumis on veel mullitaja, mis õhutab ka suurt akvaariumit
- küsitles Indrekut ja ka teisi peolisi - härra Maurus üritas Tiinat seisma saada, õpetas, et uskuma peab, Tiina rääkis oma lootusest, et jumal ühel päeval tema jalad terveks teeb, Maurus kiitis sellist mõtlemist - Maurus mõistis, et Vaarmannide juures oli tavaline sünnipäevapidu ja ta lahkus - Indrekut nokiti veidi selle pärast - Molli ütles Indrekule, et ei plaani talle mehele minna, mille peale ka Indrek vastas, et ei plaaninud Mollit naiseks võtta, mispeale Molli ärritus - Molli hakkas rääkima, et hakkas õppima vene keelt ja tahab hoopis venelasele mehele minna, seda kinnitas järgmisel päeval ka Tiina, kui Indrek taas perele külla läks, öeldes, et Molli kasutab Indrekut vaid ära ja tegelikkuses armastab naabruses elavat venelast - Tiina rääkis, et kui tema kord suureks saab ja jumal tema jalad terveks teeb, siis läheks ta ise meeleldi Indrekule naiseks
jalad sisse pista. Suuremal hulgal õpilastest polnud sedagi. Imelikult mõjus see tutvus. Tänini oli Indrek ennast tundnud kivitänavail võhivõõrana, ainult linnast väljas, põldude vahel või metsas leidus nagu midagi kodust. Aga nüüd muutusid omasemaks ka valgustatud uulitsad ja nende serva ritta laotud majad, eriti siis, kui ta hiilis õhtul salaja hooviväravast välja, et kohata ümmarikku Mollit. Jah, nüüd sai kogu linn palju omasemaks ja kodusemaks. Nüüd seltsisid tänavatega, nende nurkadega, laternaga kuskil maja ees, mingisuguse linnataguse jalgrajaga, puiesteega, ühe või teise vaatega linnale, mida nad üheskoos nautinud, raekoja kellalöökidega, valgustatud poeakendega ja palju muuga muljed ja mälestused, ühed jäädavamad, teised möödaminevamad. Lisaks tuli veel midagi, mis süvendas Indreku vahekorda linnaga ja tema kivitänavatega. Algas sellest, et kui Indrek
annaabi.ee 
