Hanelised Anseriformes rabahani Anser fabalis, suur-laukhani Anser albifrons, hallhani Anser anser, kanada lagle Branta canadensis, valgepõsk-lagle Branta leucopsis, viupart Anas penelope, rääkspart Anas strepera, piilpart Anas crecca, sinikael-part Anas platyrhynchos, soopart Anas acuta, rägapart Anas querquedula, luitsnokk-part Anas clypeata, punapea-vart Aythya ferina, tuttvart Aythya fuligula, merivart Aythya marila, hahk Somateria mollissima, aul Clangula hyemalis, mustvaeras Melanitta nigra, tõmmuvaeras Melanitta fusca, sõtkas Bucephala clangula. Looduskaitse all: väikeluik Cygnus columbianus, laululuik Cygnus cygnus, väike-laukhani Anser erythropus Kanalised Galliformes laanepüü Bonasa bonasia, nurmkana Perdix perdix, faasan Phasianus colchicus. Looduskaitse all: rabapüü Lagopus lagopus, metsis Tetrao urogallus Kurvitsalised tikutaja Gallinago gallinago, metskurvits Scolopax rusticola, naerukajaks
LÄÄNEMERE LINNUSTIK Seotus merega on erinevatel linnuliikidel erinev. Ookeanilised linnuliigid: veedavad peaaegu kogu oma elu avamerel, tulles ainult pesitsusperioodiks väikestele meresaartele. Teised linnuliigid on valinud elupaigaks rannikuala. Esineb ka linde, kes pesitsevad sisemaal, kuid väljaspool seda aega tegutsevad ainult merel või rannikul. MERELINNUD kunagi ei pesitse sisemaal kunagi( kui siis haruharva või täiesti juhuslikult) 1. HAHK ( somateria mollissima)peaaegu hanesuurune lind.Sulestik emastel pruun, tumedamate vöötide ja tähnidega. Isaste sulestik onpesitsusajal üsna kirev- musta ja valgekirju, helerohelise laiguga kuklal ja pea küljel ning kreemika pugualaga. Läänemerel laialt levinud. Pesitsuspaigana eelistab väikseid kaljusaarekesi ja lamedat kaljurannikut. On hea ujuja, võib sukelduda 10 m sügavusele. Talvitub mere lõunaosas, ei lenda ära. Sööb limuskeid, rannakarpe
vaenlase piinad ainult veel rängemaks. Nii näiteks oli verejanuline Sulla 26 vägagi kaastundlik hädade suhtes, mida ta ise polnud põhjustanud. Või meenutagem Aleksandrit Pheraist,27 kes ei julgenud minna ühegi tragöödia etendusele, kartes, et teda võidakse seal näha halamas koos Andromache ja Priamosega, 28 kuigi ta võis samal ajal täiesti tundetult kuulata nende loendamatute kodanike karjeid, kellel iga päev tema käsul kõri läbi lõigati. Mollissima corda Humano generi dare se natura fatetur, Quae lacrimas dedit.29 Mandeville aimas väga õigesti, et inimesed poleks kõigist oma moraaliprintsiipidest hoolimata kunagi olnud midagi muud kui koletised, kui loodus poleks andnud nende mõistusele abiks kaastunnet. Kuid ta ei mõistnud, et just sellest omadusest lähtuvad ka 24 Rousseau peab silmasBernard deMandeville'i (16701733)--hollandi päritolu inglise filosoofi, kes
annaabi.ee 
