Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik sinihelmikas Molinia caeulea Click to edit Master text stylesParasniiske Second level 30- 150 cm Third level Fourth level Fifth level Roog-sinihelmikas Molinia caerulea subsp. arundinacea Parasniiske Click to edit Master text styles ~ 180 cm Second level Third level Fourth level Fifth level Vitshirss Panicum virgatum
niiskemat, samas hea drenaažiga mulda ja päikeselist kasvukohta. Kohanevad uue kasvukohaga aeglaselt, aga kui on paiga omaks võtnud, muutuvad aasta-aastalt aina uhkemaks ja võimsamaks. • Hiina siidpöörise (M. sinensis) sordid on Eestis enim kasvatatavad. Miscanthus sacchariflorus • Amuuri siidpööris (M. sacchariflorus) kasvab kuni 170 cm kõrguseks. Lehed on laiad elegantselt kaarduvad. MOLINIA – PEREKOND SINIHELMIKAS • Pilliroogu meenutav kõrreline. Rohelise- ja valgetriibulised lehed, õisikud molinia roosakad. Levib caerulea jõudsalt 'moorhexe' risoomiga, pärast õitsemist juunis-juulis niidetakse maha, sest ädala lehestik on eriti värvikas. Vähenõudlik ja külmakindel. Kodumaine. PHALARIS ARUNDINACEA - PÄIDEROOG (HARILIK PAELROHI) • kõrreliste sugukonda päideroo perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Lehed veidi nahkjad, teravatipulised kuni 4 cm pikad ja 2,5 cm laiad. Õied ühekülgses õisikus, väikesed, valged, sigimik ulatub õiest välja. Õitseb juuni lõpus ja juulis, viljaks on kupar. Seemned valmivad augustis-septembris ja levivad järk-järgult; seemned väikesed, idu vähe arenenud, vajab idanemiseks mükoriisat. Paljuneb enamasti vegetatiivselt, seetõttu kasvab laigutiselt. Ei oma majanduslikku väärtust. SINIHELMIKAS Molinia caerulea. Nimi tuleneb Tsiili loodsteadlase Juan Ignazio Molina (1740-1829) nimest, caerulea tähendab ladina keeles hele- või taevas- sinine. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: soostunud pinnasel soodes ja rabaservades, soo-, raba- ja lodu-metsades; eriti sage kuivendatud soodes kuivenduskraavide kallastel. Püsik. Sinihelmikas kasvab tihedate puhmikutena, lisajuured on pikad, kollased traaditaoliselt jäigad.
leedemullad. Metsakõdu on kuni 15 cm paksune, sellele järgneb õhuke huumushorisont (võib ka puududa). Puistutest kasvavad enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas, rohttaimi on üpris tagasihoidlikult, kohati võib üsna ohtralt kasvada kilpjalga (Pteridium aquilinum) ja võnk-kastevart (Deschampsis flexuosa), noorendikes ja raiestikel h. sinihelmikat (Molinia caerulea). Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. Eraldi vaatleme veel jänesekapsa-pohla, karusambla-mustika ja jänesekapsa-mustika alltüüpe. Pohla kasvukohatüüp (ph) Kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel: luidete nõlvadel, sanduritel, mõhnastikel, moreenkühmudel jne., mikroreljeef tasane kuni nõrgalt lainjas. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad, mitmesuguse päritoluga (fluvioglatsiaalsed,
annaabi.ee 
