21. Missugustes keskkondades ei pea Pb vastu? – leelised, eelkõige lubimört 22. Mis kiirendab tsingi korrosiooni keskkonnas? Alused, vääveelhape 23. Kas mikroorganismid lagundavad otseselt kivimaterjali? Kivi ise ei ole mikroorganismidele toiduks. Kivi laguneb mikroorganismide poolt toodetud kemikaalide toimel 24. Mis on bioassimilatsioon? Assimilatsioon - raku tsütoplasmasse viidud polümeersete väiksemate molekuliosade kasutamine metabolismis. 25. Mis kaasneb plastide biolagunemisele? Biolagunemisele kaasneb polümeeride ohtlike laguproduktide emissioon. 26. Mis on rekonstrueerimine? Rekonstrueerimine tähendab ümberehitamist 27. Mis on renoveerimine? renoveerimine taastamist 28. Mis on restaureerimine? teaduslikult autentset taastamist (võib olla osa renoveerimisest). e tagab mälestise autentse ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimise
Molekul või aatomvõre.1)Mittepolaarne-sama/lähedase elektroni sidumise võimega mittemetalliliste elementide aatomid nt.H2,B,CH4.2)Polaarne-erineva elektroni sidumise võimega mittemetalliliste elementide aatomid nt.H2O,NH3,H2SO4. Elektronegatiivsus-elektronide külgetõmbamise võime.Mida tugevam mittemetall,seda suurem elektroneg.e.elektronide külgetõmbamise võime.Mida suurem elektroneg.vahe,seda polaarsem on side,seda suurem on p- ja p+ vahe. Vesinikside-täiendav side molekulide või molekuliosade vahel,mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom mood.mõne teise tugevalt elektroneg.elemendi(N,O,F) aatomiga,millel on negatiivne osalaeng.Vesiniksidemete mood.on iseloomulik nende ainete korral,mille molekulides on kovalentsed sidemed vesiniku ja mõne tugevalt elektroneg.elemendi(N,O,F) aatomi vahel.Vesiniksideme teket näidatakse punktiirjoonega,kuna see on nõrgem kui keemiline side.Molekulidevahelised vesiniksidemed tõstavad ainete sulamis-ja keemistemp.ning suur.ainete lahust
1. DNA replikatsioon 2. Transkriptsioon 3. Translatsioon 4. RNA replikatsioon 5. Pöörtdtranskriptsioon Matriitsreakttsioon uus molekukl sünteesitakse eeskujumolekuli baasil ensüümide vahendusel. Jagunevad: 1. Universaalsed - esinevad, toimivad kõikides rakkudes (reakts. 1,2,3) 2. Unikaalsed - seotud ainult rakkudes, mis nakatatud RNA viirustega (reatst. 4 ja 5) 3. Keelatud - valgust lähtuvad (neid pole avastatud) Jagunevad II: 1. Kopeerimistüüpi a) molekuliosade 1 - 1ne vastavus b) info liikumine vaid 1 aineklassi piires (nukleiinhapete) c) reakts. 1, 2, 4, 5 2. Kodeerimistüüpi a) puudub molekuliosade üksühene vastavus b) toimib koodisüsteem, ehk geneetiline kood c) info liigub ühest aineklassist teise ehk nukleiinhapetelt valgule d) reakts. 3 Geneetilise koodi olemus Geneetiline kood: mRNA ja kujunev valk. 3 nukleotiidile : 1 põhiaminohape. Kombinatsioonide hulk 3 : 1 RNA-s 4 erinevat nukleotiidi
11. Vesiniksidemed aine molekulide vahel tõstavad keemistemperatuuri kõige olulisemal määral. Polaarsete molekulide vastasmõju suurendab samuti keemistemperatuuri võrreldes mittepolaar- setega. Sirgetel süsivesinikahelatel on ka omavaheline vastasmõju, kuigi nõrk, mis veidi tõstab keemistemperatuuri võrreldes hargnenud ahelaga ühenditega. 12. Eelkõige aine võime moodustada veega vesiniksidemeid, kuid peab arvestama hüdrofoobsete molekuliosade mõju. Suured hüdrofoobsed rühmad (nt süsivesinikahelad) muudavad lahustu- mise energeetiliselt ebasoodsaks. 13. a) vees: etaandiool (kaks hüdroksüülrühma!) > fenool > heksaan (praktiliselt lahustumatu); b) benseenis: teoreetiliselt võiks arvata, et tolueen > fenool > metanool, kuid kõik need ained segunevad benseeniga piiramatult, sealhulgas ka metanool, kuna tal on hästi väike polaarne molekul;
b) unikaalsed omased rakkudele, mis on nakatunud RNA viirustega(HIV). (N:Reaktsioonid 4 ja 5.) c) Keelatud valgust lähtuvad matriitsreaktsioone pole olemas. Jagunevad reaktsiooni olemuselt : a) kopeerimistüüpi reaktsioonides on molekuli osade 1:1 vastavus. · info liigub sama aineklassi piires (nukleiinhapete piires) · tulemuseks on kas molekulkoopiad või teised nukleiinhapete hulka kuuluvad molekulid (1,2,4,5 reaktsioonid) b) kodeerimistüüpi puudub molekuliosade 1:1 vastavus · vajalik on kood (info tõlgendamiseks) · info liigub nukleiinhapetelt valkudele · tulemuseks on eri valkude süntees. DNA replikatsioon : Toimumiskoht : - tsütoplasmas (eeltuumsetel) - päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. Aeg : - eeltuumsetel enne jagunemist - päristuumsetel S- faasis Reaktsioonitüüp : - kodeerimistüüpi Komplementaarsus : A-T G-C T-A C-G Eeldused : - üksikahelaline DNA infokandjana
b) unikaalsed omased rakkudele, mis on nakatunud RNA viirustega(HIV). (N:Reaktsioonid 4 ja 5.) c) Keelatud valgust lähtuvad matriitsreaktsioone pole olemas. Jagunevad reaktsiooni olemuselt : a) kopeerimistüüpi reaktsioonides on molekuli osade 1:1 vastavus. · info liigub sama aineklassi piires (nukleiinhapete piires) · tulemuseks on kas molekulkoopiad või teised nukleiinhapete hulka kuuluvad molekulid (1,2,4,5 reaktsioonid) b) kodeerimistüüpi puudub molekuliosade 1:1 vastavus · vajalik on kood (info tõlgendamiseks) · info liigub nukleiinhapetelt valkudele · tulemuseks on eri valkude süntees. DNA replikatsioon : Toimumiskoht : - tsütoplasmas (eeltuumsetel) - päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. Aeg : - eeltuumsetel enne jagunemist - päristuumsetel S- faasis Reaktsioonitüüp : - kodeerimistüüpi Komplementaarsus : A-T G-C T-A C-G Eeldused : - üksikahelaline DNA infokandjana
annaabi.ee 
