Kiiruskontsant k on funktsioon temperatuurist ja rõhust, aga rõhu sõltuvus on väike ja üldiselt seda eiratakse. Astendajate summa( + +...+ = n) määrab reaktsiooni kui terviku järgu. Kiiruskonstandi ühik on 1/s. Elementaarreaktsioonis kiirus võrdub: r k A B k A a B b ( aA+bB=dD+eE) A B Kus A ja B on stöhhiomeetrilised koefitsendid( -A = a ja -B = b) Stöhhiomeetriliste koef. summa moodustab reaktsiooni molekulaarsuse. ( A B ...) i reakent i Mõned näited: 1 k H 2 Br2 2 H2 + Br2 2HBr r 1 j HBr Br2
See seadus võimaldab arvutada reaktsioonide soojusefekte, mis ei ole otseselt määratavad. Nimetatud seaduse avaldas Germain Hess 1840. a. Reaktsiooni molekulaarsus. Molekulaarsuseks nimetatakse keemias elementaarreaktsioonis põrkuvate osakeste (aatomite, molekulide, ioonide, radikaalide) arvu, st ühes reaktsiooni elementaarstaadiumis osalevate osakeste arvu. Seda suurust kasutatakse keemiliste reaktsioonide iseloomustamisel. Molekulaarsuse järgi jagatakse elementaarreaktsioonid: · monomolekulaarne reaktsioon, milles osaleb üks osake (molekul A dissotsieerub või isomeriseerub produkti(de)ks) · bimolekulaarne reaktsioon, milles osaleb kaks osakest · trimolekulaarne reaktsioon, milles osaleb kolm osakest. Trimolekulaarsed reaktsioonid on väga haruldased, sest kolme osakese samaaegne põrkumine on vähe tõenäoline.
Valemina k 2=k 1 10 , kus on Reaktsiooni molekulaarsus ja järk Molekulaarsus reaktsiooni elementaariaktis osalevate temperatuurikoefitsent, mis jääb vahemikku 2 kuni osakeste arv. Reaktsioonid jaotatakse molekulaarsuse 4. See võrrand on kahjuks üsna ligikaudne. põhjal: Täpsemaid tulemusi annab Arrheniuse võrrand, mis Monomolekulaarsed elementaaraktist võtab osa üks osake. E esitub kujul
annaabi.ee 
